Eesti idusektor on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning panustab tänaseks märkimisväärselt riigi SKP-sse, olles efektiivne ja kasumlik. Välisinvestorite huvi Eesti iduettevõtete vastu on suurenenud, eriti kaitsetööstuse ja süvatehnoloogiate valdkonnas, kuid uute iduettevõtete asutajate arv on vähenemas, mis võib tulevikus sektori arengut piirata. Samuti on muutunud varajase faasi investeeringute kaasamine keerukamaks ning riskikapitali investeeringud on vähenenud nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt. Sektoris on täheldatud suundumust, kus ettevõtted kasvavad ja teenivad kasumit ka ilma suurte rahastusvoorudeta, mis viitab uuele arenguetapile.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Idusektori tulemusi kokkuvõtvas arutelus tõid eksperdid esile, et kuigi möödunud aasta oli asutajatele ja investoritele väljakutseterohke, on kohalik idusektor täna heas seisus, olles maailma üks edukamaid ja efektiivsemaid. Iduettevõtted panustavad Eesti SKP-sse kolm korda rohkem kui viis aastat tagasi ning toodetav kasum asendab üha enam investorite rahastust.
Iga-aastasel Estonian Startup Ecosystem Annual Fireside Chat paneeldiskussioonil nimetas Eesti Asutajate Seltsi president ja ettevõtja Allan Martinson lõppevat aastat kohaliku idusektori jaoks seni parimaks.
„Kindlasti ei olnud see kerge aasta, kuid meie asutajad on teinud suurepärast tööd. Eesti idusektori lisandväärtus on 1,8 miljardit eurot ehk 4,3% Eesti SKP-st ning seda on kolm korda rohkem kui viis aastat tagasi. Märkimisväärne on aga see, et viimased neli aastat pole sektoris töötajate arv kasvanud, seega oleme tänaseks loonud äärmiselt efektiivse sektori, mis loob 2,5 korda rohkem lisandväärtust töötaja kohta,” ütles Martinson.
Välisinvesteeringute keskust esindanud Kärt Klein tõi positiivse trendina välja rahvusvaheliste investorite huvi Eesti iduettevõtete vastu. “Me töötame rahvusvaheliste investoritega iga päev ning näeme väga suurt huvi kaitsetööstuse ja süvatehnoloogiate vastu. Täna otsib 40–50 välisfondi võimalusi Eestisse investeerimiseks ning huvi tuleb meie jaoks uutest riikidest. Ehk oleme täna heas kohas ja liigume õiges suunas,” ütles ta.
Eesti ingelinvestoreid ühendav Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBAN) näeb möödunud aastat samuti positiivsena. „Erainvestorid investeerivad aktiivselt nii otse kui ka sündikaatide ja fondide kaudu ning sel aastal oleme näinud rekordilist kolme inglisündikaadi väljumist, mis lisab optimismi ja toob turule raha tagasi,” ütles EstBANi tegevjuht Karin Künnapas. „Samas näeme, et ingelinvestorid on küpsemad ning väga varajast investeeringut on keerulisem saada. Kui varem piisas heast ideest ja tugevast tiimist, siis täna peaks esimese investeeringu kaasamiseks olema juba midagi reaalset ette näidata,” rõhutas Künnapas.
Murekohana toodi välja, et Eesti idusektori arengut võib tulevikus pidurdada uute iduettevõtete väiksem arv. Põhjustena nimetati mitmeid tegureid alates majandusoludest ja lõpetades demograafiaga. „Täna on meil palju vähem kolmekümnendates eluaastates inimesi kui viis aastat tagasi, kuid just nemad on ajalooliselt olnud kõige aktiivsemad iduettevõtete asutajad,” nentis Martinson.
Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) juhatuse esimees Hendrik Reimand nõustus, et asutajate vähesus on mure, millega tuleb tegeleda. „Peame mõtlema, kuidas teha Eesti atraktiivsemaks välisasutajatele, meelitada idusektorisse vanema generatsiooni inimesi ja aktiveerida ülikoole, et teaduslikud avastused jõuaks kommertsväljundini,” ütles Reimand.
Diskussiooni juhtinud Startup Estonia juht Vaido Mikheim juhtis tähelepanu, et globaalselt on ettevõtlusaktiivsus suurem kui kunagi varem. „Iga päev asutatakse maailmas 137 000 uut iduettevõtet ehk ettevõtlikkus ei ole maailmast kuskile kadunud. See on globaalne kontekst, kus me täna oleme,” rõhutas Mikheim.
Arutelus jäi kõlama, et kuigi era- ja riskikapitali investeeringud on viimasel kolmel aastal olnud mitu korda väiksemad kui rekordilisel 2022. aastal, on kaasatud kapitali mahud kukkunud nii Euroopas kui ka kogu maailmas. „Euroopa fondid on sel aastal kaasanud kokku 9 miljardit eurot ning see on viimase kümne aasta madalaim näitaja. Probleem ei ole kindlasti ainult Eestis. Tänane suurim väljakutse on tuua Eesti riskikapitalifondidesse välisfondidest investoreid,” rõhutas Kärt Klein.
Numbrid näitavad aga, et Eesti iduettevõtted on õppinud kasvama ka ilma massiivsete rahastusvoorudeta. „Eesti idusektor on täna kasumlik ning teenitav kasum asendab investorite rahastust. Tegemist on väga olulise ja dramaatilise muutusega, mis mõjutab tugevalt sektori arengut lähiaastatel. Eesti idusektor on sisenemas uude ajajärku,” võttis Martinson kokku.
