Kultuuriministeerium andis eile üle konkursi „Kultuurisõber 2024“ tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda rahaliselt või tegudega panustanud ettevõtteid ja metseene. Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid A. Le Coq, Mait Rõõmusaar ning Anna Elam, Peter Elam.
President Alar Karis algatab neljandat korda kirja- ja mõttetalgud kooliõpilastele vanuses 7–19 ning kutsub eesti raamatu aasta puhul mõtisklema teemal „Lugeda või mitte lugeda?”.
Sel aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse trükise ilmumisest.
„Kultuur on ainus viis maailmale näidata, et Eestil on oma vaim ja hing. Ning seda tuleb kuulutada kogu maailmale täiest kõrist, igas maailmanurgas ja keeles. Meie aastatuhandeid vana pärimuskultuur ja enam kui.
INGERi uus singel “kuues meel” viib kuulajad rännakule oma mälusoppidesse ja unenägude maailma. Tema sõnul on laul peegeldus esimese armastuse mõjust – sellest, kuidas see kogemus inimest kujundab ja jätab oma jälje.
Laulu.
Tallinn avas noorte kultuuripileti programmi, millega tagatakse kõigile siinsete koolide klassidele ja lasteaedade rühmadele aastas üks tasuta hariduslik ekskursioon mõnda linna kultuuriasutusse. Algatuse eesmärk on avardada lasteaialaste ja kooliõpilaste võimalusi kultuurielus osaleda.
Estlager Trio on võtnud endale südameasjaks leida üles Eestimaa külade pillimehed. Selleks korraldab ansambel sarja kontsert-simmaneid. Esimesed külastatavad paigad on jaanuaris Iisaku, Puka ja Leevi ning veebruaris Kalevipoja Koda Kääpa külas.
„Soovime uurida,.
Digiriigina oleme haavatav küberohtudele, kuid virtuaalne sõda tundub veel paljudele liiga abstraktsena, et võtta seda tõsiselt. Maailmas laineid lööv raamat “Niimoodi lõpeb maailm, räägivad nad mulle” avab esmakordselt küberrünnakute tagamaid ja selgitab.
XXIX Eesti ETNO laager toimub kaunis Kõpu mõisahoones ja jätkub Viljandi pärimusmuusika festivalil, 15.–28. juulini 2025. Kaks nädalat kestev laager on mõeldud muusikutele vanuses 18–30 eluaastat ning osa võtma oodatakse kuni 60.
Kultuuriministeeriumis on valminud uus kultuuripärandi digitegevuskava, mis seab eesmärgiks muuta 2029. aastaks digitaalsena kättesaadavaks 55% mäluasutustes olevast kultuuripärandist.
Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti, mis väärivad.
Esimese eestikeelse raamatu ilmumisest möödub 2025. aastal 500 aastat. Selle tähistamiseks toimub 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsil 2026 Eesti Raamatu Aasta. Nõmmel antakse raamatuaastale avapauk juba homme. Eestikeelse raamatu ning.
