22

november 2026
22.november 2026

OLE TEADLIK I Kuidas muuta kodu kütteperioodil tuleohutumaks?

Joanna Koovit

Toimetaja

Maxim Tuul
7 min
Foto: Freepik
Loe AI kokkuvõtet ▾

Kütteperioodil on oluline hoida ahju, kamina ja pliidi ümbrus puhtana ning vältida kergesti süttivate esemete, nagu puud, papp, riided ja kemikaalid, hoidmist nende läheduses. Kuumus, sädemed ja hõõguv süsi võivad põhjustada tule leviku, mistõttu tuleks küttekolde ümbrus hoida vabana ning ligipääsetavana. Samuti on soovitatav kasutada suitsu- ja vinguandureid ning enne kütmist kontrollida ruumi ohutust, et vältida tuleõnnetusi. Pärast kütmist tuleb hoolikalt jälgida, et hõõguv tuhk ei satuks süttivate materjalide lähedusse.

See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.

Kütteperioodil muutuvad kodus taas oluliseks ahjud, kaminad ja pliidid. Need loovad soojust ja hubasust, kuid nende ümbrus ei tohiks kunagi muutuda ajutiseks panipaigaks. Just “panen korraks” mõtteviis võib olla ohtlik, kui ahju või kamina kõrvale satuvad puud, pappkastid, ajalehed, riided, laste mänguasjad, puhastusvahendid või muu kergesti süttiv materjal.

„Tuleohutuse puhul ei ole ohtlik ainult lahtine leek. Kuumus, sädemed, hõõguv süsi ja kuumad pinnad võivad olla piisavad, et süttimine algaks märkamatult,“ selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala. Kui küttekolde ümbruses on palju asju, võib väikesest hooletusest saada kiiresti olukord, kus tuli levib edasi mööblile, tekstiilidele või kogu ruumi.

Ahju kõrval olevad puud ei ole alati ohutud

Paljudes kodudes hoitakse küttepuid ahju või kamina lähedal mugavuse pärast. Mõistlikus koguses ja ohutus kauguses võib see olla praktiline, kuid probleem tekib siis, kui puud, pilpad, ajalehed või süütematerjalid kuhjuvad otse küttekolde kõrvale.

Probleem tekib siis, kui puud, pilpad, ajalehed või süütematerjalid kuhjuvad otse küttekolde kõrvale.

Küttepuud ise ei sütti tavaliselt hetkega, kuid nende juurde kuuluv peenem materjal – pilpad, paber, papp, süütetablettide pakendid või tolmune praht – võib olla palju tundlikum. Kui kaminauks avatakse, võib välja lennata säde. Seetõttu tasub teha lihtne reegel: küttekolde ümbrus ei ole hoiukoht. Puud võiksid olla eraldi korvis või alusel, kuid mitte vastu ahju, pliiti või kaminat. Süütematerjalid peaksid asuma eemal ja kinnises pakendis, mitte lahtiselt küttekolde ees.

Foto: Freepik

Ajutiselt jäetud asjad kipuvad sinna jäämagi

Tuleohtlikud olukorrad ei teki alati suurest hooletusest. Sageli algavad need väikestest harjumustest. Pesu, jalanõud või kindad pannakse kamina ette kuivama, sest seal on soe. Just ajutisus muudab olukorra petlikuks. Kui ese ei sütti esimesel korral, tekib tunne, et see polegi ohtlik. Tegelikult sõltub palju sellest, kui kuumaks pind läheb, kui kaua koldes tuli põleb, kas välja lendab säde ja kas ruumis on piisavalt õhu liikumist. Üks halb kokkusattumus võib olla piisav.

Eriti ohtlik on olukord, kus riided ripuvad toolil, restil või nööril liiga lähedal kuumale pinnale. Kangas võib kuumuse mõjul kahjustuda, kuivada väga kiiresti ja süttida kergemini. Sama kehtib vaipade, pleedide, dekoratiivpatjade ja kardinate kohta. Kui kamin või ahi on ruumis, kus on palju tekstiile, tasub hoida nende asukoht teadlikult küttekoldest eemal.

Kangas võib kuumuse mõjul kahjustuda, kuivada väga kiiresti ja süttida kergemini.

Ka kemikaalid ja aerosoolid ei kuulu soojusallika lähedusse

Küttekolde kõrval ei tohiks hoida ka puhastusvahendeid, värve, lahusteid, aerosoolpudeleid ega grillisüütevedelikke. Need võivad olla tuleohtlikud või kuumuse mõjul ohtlikult reageerida. Aerosoolpudel võib kuumenedes rõhu alla minna ning kahjustuda või lõhkeda.

Saunamajades ja abihoonetes on see eriti oluline teema. Seal kipuvad ahjud paiknema ruumides, kus hoitakse ka tööriistu, õlisid, kütuseid, puhastusvahendeid ja muud majapidamiskeemiat. Sellises ruumis peaks küttekolde ümbrus olema teadlikult puhas ja vaba, mitte lihtsalt enam-vähem korras.

Foto: Freepik

Küttekolde ümbrus peaks olema lihtsasti kontrollitav

Hea tuleohutuse üks põhimõte on see, et küttekolde ümbrus peab olema nähtav ja ligipääsetav. Kui ahju või kamina ümber on kastid, kotid, mööbel või muu kraam, on keerulisem märgata maha kukkunud sütt, pragunenud põrandakaitset, kuumenenud eset või suitsu. Küttekolde ümbrus ei peaks olema koht, kust tuleb kõigepealt esemeid eest ära tõsta, kui olukord muutub ohtlikuks.

Andur annab märku, kuid ei asenda ettevaatust

„Töökorras suitsu- ja vingugaasiandur on tahkeküttekoldega kodus hädavajalikud ja ka kohustuslikud,“ selgitas Pärjala. Andur aitab ohtu märgata siis, kui inimene ise seda veel ei näe, tunne ega kuule. Samas ei tohiks andurit võtta loana riskida. Kõige parem tulekahju on see, mis jääb üldse tekkimata.

Andur aitab ohtu märgata siis, kui inimene ise seda veel ei näe, tunne ega kuule.

Eriti kütteperioodil tasub üle vaadata, kas kodus on olemas nii suitsuandur kui ka vinguandur, kas need töötavad ning kas need on paigaldatud õigesse kohta. Kui kodus on ahi, kamin, pliit või muu põlemisega seotud seade, ei ole vinguandur lisamugavus, vaid oluline ja ka kohustuslik ohutusvahend.

Enne kütmist vaata ruum üle

Hea harjumus on enne tule tegemist teha kiire kontrollring. Kas ahju või kamina ees on midagi, mis sinna ei kuulu? Kas küttepuud, ajalehed ja süütematerjalid on ohutus kauguses? Kas pesu ei kuiva liiga lähedal? Kas kaminauks sulgub korralikult? Kas tuhaämber on metallist ja asub süttivatest materjalidest eemal?

Sama oluline on pärast kütmist veenduda, et hõõguv süsi, tuhk või kuumad pinnad ei jääks järelevalveta ohtliku kraami kõrvale. „Tuhka ei tohi panna plastämbrisse, pappkasti ega olmeprügisse, sest hõõguv süsi võib püsida kuumana kaua pärast seda, kui tuli näib kustunud,“ toonitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.