Eesti Reumatoloogia Selts, Eesti Reumaliit ja Reumatoloogia Tervisespetsialistide Selts lõid koostöövormi nimega Reumanõukoda, mis koondab kolme organisatsiooni ühised seisukohad reumaatiliste haigustega seotud küsimustes. Reumanõukoda keskendub haiguste varajasele avastamisele, ravivõimaluste kättesaadavusele ning patsientide toetamisele, ühendades arstide, tervisespetsialistide ja patsientide teadmised. Organisatsioonide eesmärk on edendada koostööd, esitada ettepanekuid otsustajatele ning panustada teadus- ja arendustegevusse reumaatiliste haiguste valdkonnas.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti Reumatoloogia Selts, Eesti Reumaliit ja Reumatoloogia Tervisespetsialistide Selts teatasid täna Reumafoorumil Reumanõukoja loomisest. Reumanõukoda annab kolme organisatsiooni koostööle ühise väljundi, et juhtida tähelepanu reumaatiliste haigustega seotud probleemidele ning viia ühised seisukohad ja ettepanekud senisest jõulisemalt otsustajateni.
Reumanõukoda ei ole uus organisatsioon, vaid kolme reumavaldkonna organisatsiooni koostöövorm. Arstid, tervisespetsialistid ja patsiendiorganisatsioonid on teinud koostööd ka seni, Reumanõukoda võimaldab aga küsimustes, kus seisukohad kattuvad, rääkida ühehäälselt.
Reumanõukoda ei ole uus organisatsioon, vaid kolme reumavaldkonna organisatsiooni koostöövorm.
Luu- ja lihaskonna ning reumaatilised haigused puudutavad Eestis enam kui 300 000 inimest ning on olulised pikaajalise töövõimetuse ja haigushüvitiste põhjused. Haiguste mõju ulatub tervishoiust palju kaugemale, mõjutades inimeste töövõimet, igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti.
Eesti Reumatoloogia Seltsi juht Sandra Meisalu sõnul on reumaatiliste haiguste ravivõimalused viimastel aastatel oluliselt paranenud, kuid oluline on vaadata patsiendi teekonda tervikuna.
„Meie ühine huvi on, et reumaatiline haigus avastatakse võimalikult vara, inimene saaks õigel ajal vajalikku ravi ja tuge ning suudaks võimalikult kaua säilitada oma töövõime ja elukvaliteedi. See ei ole ainult tervishoiu küsimus. Kui inimene langeb haiguse tõttu aastateks tööturult välja, on sellel mõju nii talle endale, tema lähedastele kui ka ühiskonnale,“ ütles Meisalu.
„Reumaatiliste haiguste ravi ei piirdu ainult diagnoosi ja ravimitega. Sama oluline on patsiendi igapäevane toetamine ja nõustamine, et inimene ei jääks eri ravietappide vahel üksi. Kui patsient saab õigel ajal vajalikku teavet, tuge ja juhendamist, on tal lihtsam haigusega toime tulla ning ravis aktiivselt osaleda. Reumanõukoda annab võimaluse ühendada arstide, tervisespetsialistide ja patsientide teadmised ning kogemused, et vajalik abi jõuaks inimesteni õigel ajal,“ ütles Reumatoloogia Tervisespetsilistide Seltsi esindaja Helina Hütt.
Reumaatiliste haiguste ravi ei piirdu ainult diagnoosi ja ravimitega. Sama oluline on patsiendi igapäevane toetamine ja nõustamine.
Eesti Reumaliidu juhi Ingrid Põldemaa sõnul annab Reumanõukoda patsientidele võimaluse olla senisest tugevamalt kaasatud ka nende otsuste kujundamisse, mis nende elu otseselt mõjutavad.
„Arstil on kliinilised teadmised, tervisespetsialistil oma vaade ja patsiendil igapäevane kogemus haigusega elamisest. Reumanõukoja mõte on tuua kokku eriala kõrgeim kompetents. Kui meil on ühine probleem ja ühine seisukoht, on mõistlik minna ka otsustajate juurde koos,“ ütles Põldemaa.
Reumanõukoja ühised eesmärgid on reumaatiliste haiguste varajase avastamise ja terviseteadlikkuse toetamine, vajaliku abi ja tänapäevaste ravivõimaluste õigeaegne kättesaadavus ning arstide, tervisespetsialistide ja patsiendiorganisatsioonide koostöö edendamine.
Reumanõukoda hakkab kokkulepitud küsimustes kujundama kolme organisatsiooni ühiseid seisukohti ning tegema ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile, Tervisekassale ja teistele otsustajatele. Lisaks panustatakse teadus- ja arendustegevusse, edendades kaasaegsete tervishoiutehnoloogiate rakendamist, kliinilisi uuringuid ning innovatsiooni reumaatiliste haiguste ennetuses ja ravis.



