Uuring näitab, et paljud eestlased kasutavad kööki lisaks toiduvalmistamisele ka perega aja veetmiseks, külaliste vastuvõtmiseks või töö tegemiseks. Sisekujundaja Brita Mikvere toob välja, et paljud köögilahendused ei vasta enam tänapäeva vajadustele ning liigsed dekoratiivsed detailid võivad ruumi ülekoormatuna tunduma panna. Soovitused hõlmavad tööpindade korrastamist, sobiva valgustuse lisamist ning paindlike tööjaamade loomist, et muuta köök funktsionaalsemaks ja avaramaks. Enne köögi uuendamist soovitatakse jälgida selle kasutusviise, et leida sobivamad lahendused.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Esmapilgul on köögis kõik olemas – toimivad seadmed, piisavalt ruumi –, kuid midagi tundub olevat valesti. Selline tunne on tavapärasem, kui arvata oskaks. Tänapäeval on köök sageli palju enamat kui pelgalt toiduvalmistamise koht. Hiljutine uuring näitab, et ligi neli kümnest Eesti elanikust kasutab kööki perega aja veetmiseks või külaliste vastuvõtmiseks, teised aga töötamiseks või omaette olemiseks. Sisekujundaja selgitab, miks köök vähem kutsuvaks muutub, ja jagab taskukohaseid nõuandeid olukorra parandamiseks.
IKEA sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere tõi ühe peamise põhjusena välja selle, et kunagi valitud lahendused ei vasta enam tänase elu vajadustele. „Elu muutub. Muutuvad toitumisharjumused, rutiinid ja ajakavad, aga ka maitse sisekujunduse ja lahenduste osas. Aastaid oli köögil vaid üks eesmärk, toiduvalmistamine, kuid tänapäeval on sellest saanud paljude kodude keskpunkt, kus tehakse perekondlikke otsuseid ning tegeldakse töö ja hobidega,” ütles ta.
Foto: Freepik
Pehmed puudutused, mis aitavad ülekoormatud interjööri rahustada
Sisekujundaja toob välja veel ühe põhjuse, miks köök raskelt tunduda võib – liiga palju dekoratiivseid detaile. „ Tihedalt ornamenteeritud kapiuksed, läikivad käepidemed või mosaiikplaadid – eriti kõik korraga – loovad nii nimetatud visuaalse müra, mis tekitab ülekoormatud tunde ja nõuab pidevat hooldamist. Lisaks tundub selline köök sageli ka väiksem, eriti kui ruum on juba niigi kompaktne,” ütles Brita Mikvere.
Et ruum saaks hingata, soovitab ta tööpinnad tühjendada ja jätta alles vaid see, mida iga päev kasutatakse. Õlid, vürtsid ja köögiriistad võib koondada ilusale alusele või sobivasse karpi, et kõik tunduks tahtliku, mitte juhuslikuna. Sama kehtib avatud riiulite kohta – kuivained läbipaistvates purkides või ilusad tassid riiulil annavad ruumile hoopis teistsuguse ilme. Raskeid kappe ja külmi plaate aitavad tasakaalustada pehmed kuid praktilised tekstiilid: köögirätik või pestav vaip. Tumedaid kapifassaade saab omakorda mahendada minimalistlike mattmetallkäepidemetega.
Et ruum saaks hingata, tuleks tööpinnad tühjendada ja jätta alles vaid see, mida iga päev kasutatakse.
Lisavalgus, et köök ellu äratada
Valgustus on veel üks tegur, mis mõjutab seda, kui kutsuv köök tundub. Üks laelamp võib küll piisavana näida, kuid tekitab sageli varje just tööpindadel, kus on kõige rohkem vaja head valgust. Kui valgus tuleb ainult ühest kohast, võib köök tunduda elutu, olgu see kui kaasaegne tahes. „Üldvalgustuse täiendamine kohtvalgustitega, näiteks LED-valgusribadega tööpinna all või patareitoitel valgustitega, mida saab lihtsalt ilma puurimiseta kinnitada, muudab toiduvalmistamise mugavamaks ja annab kogu ruumile soojema ning elavama ilme,” soovitas sisekujundaja.
Foto: IKEA
Liiga vähe pistikupesi liiga paljudele seadmetele
Liiga vähe elektripistikupesi erinevate köögimasinate jaoks – veel üks väga tuttav väljakutse paljudes köökides. Sisekujundaja soovitab pikendusjuhtmete asemel olukorraga teisiti toime tulla. „ Kui pistikupesi napib, tasub loobuda kindlast paigutusest ja mõelda pigem väikeste, paindlike tsoonide kaupa. Kitsast köögikärust võib saada mobiilne tööjaam ja väiksemate köögimasinate kodu. Lihtsalt paigutage see olemasoleva pistikupesa lähedale, kui kasutate veekeetjat või blenderit, ja lükake pärast kasutamist eemale. Nii jääb ruum avar,” ütles Brita Mikvere.
Kui pistikupesi napib, tasub loobuda kindlast paigutusest ja mõelda pigem väikeste, paindlike tsoonide kaupa.
Praktilised lahendused ei lähe kunagi moest
Uuringutulemused näitavad, et 17% Eesti vastajatest plaanib oma kööki järgmisel aastal uuendada. Sisekujundaja rõhutab, et nii uut kööki planeerides kui ka vana värskendades on praktilisus võtmetähtsusega.
„Enne värvide ja viimistluse juurde asumist võtke paar päeva aega, et lihtsalt jälgida, kuidas kööki kasutatakse,” soovitas sisekujundaja. „Pange tähele, kuidas pereliikmed liiguvad, millal on see ruum kõige hõivatum, mis enam ei tööta ja millised lahendused tunduvad kõige sobivamad. Kui need vastused on selged, muutub unistuste köögi planeerimine palju lihtsamaks.”
