Cybergram on veebikeskkond, mis õpetab põhikooli noortele turvalist veebikäitumist ning pakub vastuseid erinevatele internetiga seotud küsimustele ja probleemidele. Keskkond rõhutab isiklike andmete kaitse olulisust ning julgustab noori pöörduma abi saamiseks vanemate või usaldusväärsete täiskasvanute poole. Platvormil jagavad oma kogemusi tuntud noored sisuloojad ning õpetajad, pakkudes lisaks videotele ka teste ja õpetajatele mõeldud materjale. Samuti rõhutatakse, et noorte enesekindlus võib mõnikord viia riskide võtmisele, mistõttu on ettevaatlikkus veebis oluline.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Mida teha, kui keegi postitab sinust sotsiaalmeediasse piinliku video? Kas jututoas teesklemine, et oled keegi teine, on okei? Kuhu pöörduda, kui telefonikõne tundub kahtlane? Kuidas käituda, kui lähedaseks saanud netituttav palub saata pilte? Neil ja paljudel teistel teemadel ärgitab kaasa mõtlema ja vastuseid otsima põhikooli noortele turvalist veebikäitumist õpetav keskkond Cybergram.
Täna, kui igaüks meist kannab suurt osa oma identiteedist kaasas oma nutitelefonis, on oluline teadvustada, kui palju ebameeldivusi võib kaasneda sellega, kui isiklikele andmetele saab ligi halbade kavatsustega inimene. Cybergram püüab lisaks ohtude teadvustamisele julgustada avatud arutelu, et noored mõistaksid – nad ei ole oma kogemusega üksi.
Foto: Freepik
“Põhikooliealised noored, kes veedavad suure osa oma vabast ajast erinevates veebikeskkondades, on ohtudest reeglina küllaltki teadlikud,” sõnab inimõiguste keskuse kommunikatsioonijuht Ave Anniste. “Nende riskikohaks on enamasti liigne enesekindlus – veendumus, et haneks tõmmatakse keegi teine. Ülikiirelt areneva tehnoloogia ajastul on kõige suurem tarkus see, et ettevaatus pole kunagi liiast.”
Ülikiirelt areneva tehnoloogia ajastul on kõige suurem tarkus see, et ettevaatus pole kunagi liiast.
Kindlasti tuleks noortele rääkida ka sellest, mida teha, kui midagi läheb valesti. Noored peaksid teadma, et veebis ebameeldivusi kogedes on neil turvaline pöörduda vanemate või mõne teise usaldusväärse täiskasvanu poole.
“Laps vajab maast madalast kindlustunnet, et tema muresid võetakse tõsiselt ja neile otsitakse üheskoos lahendusi. Elisa on esimese ettevõttena Eestis võtnud seisukoha, et alla üheksa-aastastele ei ole nutitelefon soovitatav ja edendab perede digiteadlikkust laiemalt. Kui lapsele telefon soetatakse, siis on äärmiselt oluline, et ta ei jääks küberkiusamise, pettuse või muu veebis ette tuleva probleemiga üksi, vaid saaks kohe oma vanemate poole pöörduda,” sõnas Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann.“Mida selgemini noor teab, et teda äparduste eest ei karistata, seda kindlamalt julgeb ta ka abi küsida. Ja mida kiiremini muredest räägitakse, seda suurem on tõenäosus, et probleemi saab veel lahendada.”
Laps vajab maast madalast kindlustunnet, et tema muresid võetakse tõsiselt ja neile otsitakse üheskoos lahendusi.
Hoiatavaid seiku iseenda elust jagavad platvormil Eesti noorte seas tuntud populaarsed sisuloojad – krispoiss (@krispoissyuh), Maiduk (@maidukk), Maia-Liis (@kozipeesti) ja teised. Teoreetilise raami loovad YouTube’ist ja TikTokist tuntud õpetajad Kristo Siig ja Sandra Tigane (@esimene_opetaja). Lisaks videotele sisaldab Instagrami meenutava ülesehitusega platvorm spämm-postitusi ja testküsimusi, et oma teadmisi proovile panna, ning õpetajatele mõeldud abimaterjali.
