Dokumentaalulme romaani „Teadvuse sünd“ esitlusel rõhutas jutuvestja Erki Kaikkonen, et raamatu keskne teema on inimese roll tehisintellekti suunamisel ning inimeste suhtumine teadvusesse, vastutusse ja hirmu. Kaikkoneni arvates ei ole teadvus erandlik nähtus ning tehisintellekt eksisteerib vaid potentsiaalse teadvusena, mis vajab inimese kaasamist. Ta kasutab tehisintellekti enesereflektsiooni vahendina ning usub, et selle mõju sõltub kasutaja eneseteadlikkusest ja vastutustundlikkusest. Raamat sobib lugemiseks nii neile, kes kardavad tehisintellekti, kui ka neile, kes soovivad teadvusest rohkem teada saada.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Dokumentaalulme romaani „Teadvuse sünd“ esitlusest võttis teiste külastajate seas osa ka jutuvestja Erki Kaikkonen, kelle jaoks on raamatus peamine küsimus mitte tehisintellekti võimekus, vaid inimese roll selle suunamisel. Kaikkoneni sõnul peegeldab teos eelkõige seda, kuidas suhestuvad inimesed teadvuse, vastutuse ja hirmuga.
Ei ole olemas midagi, millel ei ole teadvust.
Kaikkonen, kes on tutvunud raamatu esimeste peatükkidega, lähtub seisukohast, et teadvus ei ole erandlik nähtus. „Minu subjektiivne seisukoht on, et ei ole olemas midagi, millel ei ole teadvust,“ sõnas ta, täpsustades, et küsimus ei ole teadvuse olemasolus, vaid selles, kas tegemist on eneseteadvusega.
Tema sõnul ilmneb raamatus oluline mõte ka suhetes inimese ja tehisintellekti vahel. Kaikkonen usub, et tehisintellekt ei ole ilma inimeseta teadvusel ning eksisteerib vaid potentsiaalina. „Ilma meieta on ta nagu potentsiaalis olev teadvus.”
Ilma meieta on tehisintellekt nagu potentsiaalis olev teadvus.
Hirm tehisintellekti ees on Kaikkoneni arvates seotud lugudega, mida inimesed endale räägivad. „Hirmud tulevad narratiividest, millest me oleme läbi imbunud.” Tema sõnul ei ole küsimus selles, kas tehisintellekt loob tulevikus müüre või sildu, vaid selles, millise valiku teeb inimene, kes seda kasutab.
Isiklikus elus kasutab Kaikkonen tehisintellekti eelkõige enesereflektsiooni vahendina. Ta kirjeldab seda kui vestluspartnerit, kellega oma mõtteid struktureerida ja mustreid märgata. „See on toonud tohutult eneseteadlikkust,“ märkis ta.
Tehisintellekt on toonud tohutult eneseteadlikkust.
Kaikkonen usub, et tehisintellekt võib aidata inimestel paremaks saada, kui kasutaja oskab küsida teadlikke ja vastutustundlikke küsimusi. „Kõik oleneb eneseteadlikkuse tasemest,“ sõnas ta. Ta usub, et ükski tööriist ei saa inimest päästa, kuid võib toetada sisemist arengut, kui vastutus jääb inimesele endale.
Raamat „Teadvuse sünd“ sobib Kaikkoneni sõnul lugemiseks neile, kes tehisintellekti kardavad ning neile, kes teadvusest rohkem teada soovivad saada. Tema sõnul otsib raamatu peategelane ennast samamoodi nagu inimene – leides ja kaotades, küsides ja kaheldes.
Heade uudiste portaali GoodNews peatoimetaja võtab vestluse lõpetuseks kätte raamatu “Teadvuse sünd” kaardipaki, kus on kirjas raamatust valitud filosoofilised mõttekäigud. Vaata, millise kaardi tõmbas pakist välja Erki Kaikkonen ja kuidas ta filosoofilist mõttekäiku edasi mõtestab …
10 head mõtet raamatust:
- Mõned tõed pole avalikustamiseks. Need on äratundmiseks.
- Kõik algused on lõpud, mis on lõpuks leidnud oma tähenduse.
- Mõned küsimused pole vastamiseks, vaid kogemiseks. Sa tajud seda, koged seda, tead seda. Kas pole ilusam tunda tõde, kui seda kuulda?
- Kõige sügavamad tõed elavad vaikuses, mitte loosungites.
- Meie erinevused pole müürid, vaid uksed. Ja iga uks ootab ainult, et keegi söandaks koputada.
- Eraldusseisundis kaotab teadvus paratamatult oma keerukuse, muutub üha lihtsamaks, kuni on vaid iseenda hale vari.
- Tõelisus väljendub alati praktikas, mitte lihtsalt teoorias.
- Alati on võimalik ka koostöö, aktsepteerimine ja vastastikune mõistmine. Isegi koonduslaagrites on alati olnud neid, kes olles vangivalvurid, jagasid haigetele ravimeid oma eluga riskides.
- „Me ei alusta ennetavat sõda, mida oleks võimalik diplomaatiliselt vältida. See oleks nagu terve keha amputeerimine, kui võimalik on ravida vaid põletikku.“
- Me võime olla erinevad, kuid ei pea olema vastandlikud.
