Koristamine ei pea olema lõputu ajaraisk ega tüütu kohustus. Õpituba “Kuidas kodu targalt koristada?” tõi kokku inimesed, kes soovivad õppida, kuidas hoida kodu puhtana nutikalt ning samal ajal ka tervist ja aega säästes. Õpituba viis läbi kodukoristuse spetsialist Jane Hassan, kelle praktilised kogemused ja teadlik lähenemine on teinud temast oma ala hinnatud eksperdi.

Jane Hassan. Foto: Elke Jaakson

Jane Hassan on enam kui 10-aastase kogemusega kodukoristuse spetsialist ja korrastusentusiast, kelle südameasjaks on tõsta puhastusteeninduse valdkonna mainet ja professionaalsust. Jane missioon on viia puhastusteenused Eestis uuele tasemele ning õpetada samal ajal välja ka teadlikke ja enesekindlaid teenusepakkujaid.

Jane Hassan Foto: Elke Jaakson

Õpitoas keskenduti teadlikule koristamisele kui oskusele, mis võiks olla igal inimesel. Hassan rääkis levinud vigadest, mida kodu korrastades sageli tehakse, õpetas, kuidas valida õiged ja kaasaegsed koristusvahendid ning kuidas hoida kodu värske ja puhtana ka peredes, kus on väikesed lapsed ja koduloomad. Fookuses olid praktilised nipid ja lahendused, mida saab kohe ka igapäevaelus rakendada.

Jane Hassan räägib koristamisest kui teadlikust valikust, kus olulisel kohal on nii tervise hoidmine kui ka ajavõit. “Korras kodu ei sünni pingutusest, vaid läbimõeldud süsteemidest ja õigetest töövõtetest!” kinnitab Hassan.

Korras kodu ei sünni pingutusest, vaid läbimõeldud süsteemidest ja õigetest töövõtetest.

Jane Hassan Foto: Elke Jaakson

Korrastuseksperdi kuldreeglid kodu koristamisel

Kodude koristamisel jälgib Hassan alati lihtsaid, kuid kindlaid reegleid:

• “Kõik, mis on märg, tuleb alati hoolikalt ära kuivatada.” See väldib eksperdi sõnul nii veesetteid kui ka mustuse kiiret tagasitulekut. Sama põhimõte kehtib nii vannitoa pindade, kraanikausi kui ka köögi tasapindade puhul.
• Teiseks oluliseks reegliks on koristuseksperdi sõnul puhaste tarvikute kasutamine. “Ainult puhta tarvikuga saab puhtust luua. Koristada tuleks kvaliteetsete mikrofiiberlappide ja -moppidega. Tasub ka silmas pidada, et klaas- ning peegelpindade jaoks kasutatakse spetsiaalseid mikrofiiberlappe.”
• Samuti ei tohiks puhastusvahendeid kunagi otse pinnale valada – parem on panna aine esmalt harjale või lapile, et vältida materjalide kahjustamist. “Kange koristuskeemia tuleks alati neutraliseerida. Kui puhastad näiteks kraanikaussi, alusta alati pinna veega niisutamisest – see täidab materjali poorid ja vähendab võimalust, et puhastusaine seda kahjustab,” soovitab Hassan. Peale sette eemaldamist soovitab ta kanda pinnale koheselt nõrgalt aluselist ainet (Ph-9) ning see hoolikalt loputada ja kuivatada.
• Järgmise sammuna soovitab ta kasutada nõudepesuharja ja kergelt happelist puhastusainet. “Kui settelist mustust ei ole, kasuta seebivilla või apelsinikooreõliga üldpuhastusainet. Need on looduslikud ja tõhusad mustuse lahustajad.”
• Kui valamu sõelal ja äravoolus on endiselt tõrksat mustust, võib Hassani sõnul kasutada ka pehmet traatnuustikut, mis ei kriimusta pinda, kuid tasub meeles pidada, et seda ei tohi kindlasti kasutada kuival pinnal. “Must graniidist kraanikauss viimistle peale pesu oliiviõliga, sest nii püsib graniit alati ilus ja valgete settelaikudeta. Heledat tooni graniidist kraanikaussi saab aga toonida kloori sisaldavate toodete ja melamiinšvammi abil.”
• Ka teiste köögis asuvate pindade hooldamisel soovitab Hassan keskenduda efektiivsetele võtetele, mitte loota vaid keemilistele puhastusvahenditele. “Katlakivi tekib veekeedukannus kiiresti, eriti kui kraanivesi on kare. Paljud ei teagi, et puhastama kann kulutab rohkem elektrit ja katlakivitükikesed ei ole teetassi sees just kuigi meeldiv lisand,” märgib Hassan.
• Veekeedukannust katlakivi eemaldamiseks soovitab ta kasutada lihtsat äädikhappe või sidrunhappe lahust: “Lisa 1,5 liitrile veele 100 ml 30% äädik- või sidrunhapet ning lase lahus keema. Kui vesi on keema tõusnud, vala see välja ja täida kann uuesti puhta veega. Seejärel korda tegevust veel ühe korra ning loputa hoolikalt.”