Tänapäevased töötamise harjumused on loonud enneolematu väljakutse meie silmadele ja nägemisele – veedame arvutiekraanide ees lugematuid tunde ning silmade tervise eest hoolitsemine muutub üha olulisemaks. KSA Silmakeskuse asutaja ja silmakirurg dr Ants Haavel jagab nõuandeid, kuidas digitaalses maailmas nägemist ja silmade tervist hoida.

Dr Haaveli sõnul on tema juurde pöördunud inimesed enim hädas väsinud silmade sündroomiga. “Keskmine kontoritöötaja
veedab päevas 7-10 tundi ekraanide ees, mis on põhjustanud digitaalse silmaväsimuse sümptomite järsu kasvu. See seisund, mida nimetatakse ka arvutinägemise sündroomiks, mõjutab kuni 90% inimestest, kes veedavad arvuti ääres kolm või enam tundi päevas. Ekraanidelekeskendudes väheneb meie pilgutamissagedus 15-20 korralt minutis kuni 5 korrani minutis. See vähenemine viib omakorda pisarakile kiire aurustumiseni ja kuivade silmade sümptomiteni,” tõi silmakirurg välja.

See seisund, mida nimetatakse ka arvutinägemise sündroomiks, mõjutab kuni 90% inimestest, kes veedavad arvuti ääres kolm või enam tundi päevas.

Tervislik toitumine, värskes õhus liikumine, piisav uni, töökeskkonna optimeerimine ning ekraanide vältimine enne und on silmade tervise hoidmiseks olulised harjumused. Lisaks igapäevaste harjumuste muutmisele soovitab arst külastada optometristi või silmakliinikut põhjalikuks kontrolliks iga 2-3 aasta tagant, sest paljud ohtlikud silmahaigused arenevad aeglaselt ja märkamatult. Sageli tajutakse muutusi alles haiguse hilises järgus.

Keerulisemate silmakaebuste puhul tasub pöörduda professionaali poole

Kuigi kergemaid silmaprobleeme saab harjumuste muutmise ja apteegist ostetavate vahenditega leevendada, võib ühel hetkel kahju olla piisavalt suur, et omal käel enam hakkama ei saa. Üha enam pöörduvad arstide poole digiseadmetega töötavad patsiendid, ning ka paljud kontaktläätsekandjad, kes kogevad pikkade kontoripäevade järel silmade kuivust, ärritust ja punetust ja kel esineb kordades sagedamini ka silmapõletikke.

“Juhul, kui kontaktläätsede kandmine muutub raskeks ja prillid ei sobi kokku elurütmi või stiiliga on üks lahendus paljude jaoks laserkorrektsioon, mis tänapäeval on üks sagedasemaid ja efektiivsemaid meditsiiniprotseduure arenenud maailmas, mida tehakse aastas üle 30 miljoni korra. Igal aastal tehakse Eesti silmakeskustes üle 3000 nägemiskorrektsiooni,” sõnas silmakirurg.

Laserkorrektsiooni hinnad algavad mitmest tuhandest eurost

Laserprotseduuride arv kasvab igal aastal. Samal ajal on tegemist üsna kalli teenusega, mille keskmine hind võib ulatuda 2500 kuni 3000 euroni. “Siiski on laseroperatsioon aastate lõikes soodsam, kui arvestada prillide, kontaktläätsede ning hooldusvahenditele kuluvat raha,”
tõi dr. Haavel välja.

“Paljud inimesed lükkavad protseduuri edasi, kuni on kokku kogunud kogu vajamineva summa. Kuna laseroperatsioon
on kallim väljaminek ja teenuste hinnad võivad aastatega tõusta, on mõistlik oma rahaline olukord varakult läbi mõelda.
Mõnel juhul tasub operatsioon ette võtta varem, kui see sobib eelarvesse, näiteks jagades
kulu mitmeks osamakseks,” tõi välja Inbank Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas.

Kantar Emori andmetel kasvas eelmisel aastal inimeste valmisolek kasutada terviseteenuste eest tasumisel panga finantseerimisvõimalusi. “Tervis on meie kõige väärtuslikum vara ning finantsküsimused ei tohiks takistada oma heaolu prioritiseerimist. Kui protseduur tundub kulukas, võib osamaksete võimalus aidata kulukoormust leevendada ja võimaldada teha teadliku otsuse oma tervise heaks,” sõnas Ladvas.

Tervis on meie kõige väärtuslikum vara ning finantsküsimused ei tohiks takistada oma heaolu prioritiseerimist.

Dr. Haaveli nõuanded silmade heaolu hoidmiseks digiseadmetega töötamisel:

• Tee iga 2 tunni järel 15-minutiline paus kõigist ekraanidest.
• Harjuta “peopesade” tehnikat: kata 2-3 korda päevas suletud silmad peopesadega 3 minutiks. Selle lihtsa võtte toime on arsti sõnul maagiline – silmad oleks käinud nagu spaas, nägemine paraneb ja pinge
  kaob.
• Vaata pauside ajal mõni minut aknast välja horisondi taha.
• Pilguta pauside ajal teadlikult ja täielikult 10-15 korda. Pilgutamisrefleks on efektiivseim silmade lõdvestaja.