Luminori tellitud uuring näitab, et enam kui pooled Eesti ettevõtetest kogevad tehisintellekti arengut juba oma äritegevuses, kasutades seda tööprotsesside tõhustamiseks ja ressursiplaneerimiseks. Kolmandik ettevõtetest peab AI-d töö efektiivsuse suurendajaks ning viiendik näeb selles võimalust töökoormuse paremaks juhtimiseks ilma töötajate arvu suurendamata. Samas leiab 7% ettevõtetest, et tehisintellekt võib kaasa tuua töötajate arvu vähenemise rutiinsete ülesannete automatiseerimise tõttu. Peamiselt ei tunne tehisintellekti mõju oma tegevusele 48% ettevõtetest, eriti valdkondades, kus töö on füüsiline või automatiseerimine piiratud. Mõned ettevõtted näevad AI-s ka võimalust uutele turgudele sisenemiseks ja uute toodete arendamiseks, samas kui 3% tajub selles oma ärile riski.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tehisaru areng on viimastel aastatel olnud kiire ning üha enam ettevõtteid tunnetab selle mõju ka oma igapäevastes tegevustes. Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgub, et enam kui pooled Eesti ettevõtetest näevad, et tehisaru areng mõjutab nende äritegevust juba sel aastal. Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul on tehisarust saanud praktiline töövahend ning konkurentsist võivad maha jääda need, kes võimalusi ei kasuta.
„Veel mõned aastad tagasi räägiti tehisarust pigem kui tulevikuvõimalusest, kuid täna mõjutab AI otseselt seda, kuidas ettevõtted oma protsesse korraldavad, ressursse planeerivad ja konkurentsivõimet kasvatavad,“ ütles Savtšenko.
Veel mõned aastad tagasi räägiti tehisarust pigem kui tulevikuvõimalusest, kuid täna mõjutab AI otseselt seda, kuidas ettevõtted oma protsesse korraldavad, ressursse planeerivad ja konkurentsivõimet kasvatavad.
Kolmandik uuringus osalenud ettevõtetest märkis, et tehisaru areng aitab neil suurendada töö efektiivsust ja muuta protsesse sujuvamaks. Viiendik ettevõtetest näeb tehisaru abil võimalust hoida töökoormus paremini kontrolli all ilma töötajate arvu suurendamata. Iga kümnes vastaja tõi välja, et tehisaru areng toob kaasa investeeringuid töötajate ümberõppesse ja täiendkoolitustesse.
Foto: Freepik
7% ettevõtetest leidis, et tehisaru areng võib tänavu kaasa tuua töötajate arvu vähendamise, eeskätt rutiinsete ja kergemini automatiseeritavate tööülesannete kadumise tõttu. Savtšenko sõnul oli selline tulemus ka ootuspärane, kuid olukord ei ole sugugi nii drastiline, kui algselt tehisaru kasutuselevõtul kardeti. „Pigem näeme, et töö sisu muutub ning rõhk liigub suurema lisandväärtusega ülesannetele, mitte massilisele töökohtade kadumisele,“ selgitas ta.
Lisaks sisemistele muutustele näevad osa ettevõtteid tehisaru abil võimalusi ka kasvuks. 6% vastanutest leiab, et tehisaru toetab uutele turgudele sisenemist või uute toodete ja teenuste arendamist.
Lisaks sisemistele muutustele näevad osa ettevõtteid tehisaru abil võimalusi ka kasvuks.
Samas näitas uuring, et 48% ettevõtetest ei tunne tehisaru arengul oma äritegevusele praegu märkimisväärset mõju. Savtšenko sõnul on see ootuspärane eeskätt valdkondades, kus töö on suurel määral füüsiline või kus automatiseerimise võimalused on piiratumad, näiteks teenindus-, transpordi- ja ehitussektoris.
„Uuringust selgus ka, et 3% vastanutest näeb tehisaru arengus ohtu oma ärile. See on sageli seotud kartusega jääda konkurentsis maha, küberturvalisuse riskidega või vajadusega teha investeeringuid, mille tasuvus ei ole lühiajaliselt selge. Tehisaru areng sunnib ettevõtteid oma ärimudeleid kriitiliselt üle vaatama ning need, kes muutustega ei kohane, võivad konkurentidele alla vanduda,“ sõnas Savtšenko.
