Kolmandasse pensionisambasse rahakogumine on tõhus viis pensioniks valmistumisel. Viimastel aastatel on aina populaarsemaks muutunud tööandjapension ehk nii mõnedki tööandjad maksvad motivatsioonipaketi osana täiendavat lisatasu kolmanda pensionisamba makseteks. Luminori tellitud uuring näitas, mida arvavad taolisest hüvest töötajad.
Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 75% vastanutest näeks olulist motivatsioonitõusu, kui tööandja teeks makseid nende kolmandasse pensionisambasse. Tööandja saab rahakogumisse panustada töötajaga kokkuleppel ning selleks on erinevaid võimalusi, näiteks suunates kolmandasse sambasse teenitud boonused või osa palgasummast. Kasu, mille töötaja saab tööandja maksetest pensionifondi, on tänu tööandja maksete tulumaksuvabastusele 28% suurem, võrreldes sellega, kui makse tehakse töötaja arvelduskontole.
Tööandja saab rahakogumisse panustada töötajaga kokkuleppel ning selleks on erinevaid võimalusi, näiteks suunates kolmandasse sambasse teenitud boonused või osa palgasummast.
„Kolmanda pensionisamba eelis on see, et inimese enda poolt sinna tehtud maksetelt saab riigilt tulumaksu tagasi. Tagastust saab kuni 15% ulatuses oma brutosissetulekust, maksimaalselt 6000 eurot kalendriaasta jooksul. Lisaks on selle kasutamine paindlik ning vajadusel on võimalik kolmandast sambast ka raha kas osaliselt või täies mahus välja võtta,“ selgitas Luminori pensionitoodete üksuse juht Hannes Kuusk.
Foto: Freepik
„Mõned ettevõtted on otsustanud panustada veelgi rohkem töötaja tulevikku, lisades omalt poolt sama summa, mille töötaja oma palgast kolmandasse sambasse kannab. Kui tööandja maksaks kolmandasse sambasse 10% igakuisest töötasust, on see arvestades maksustamist ja liitintressi töötajale märgatavalt kasulikum kui samaväärne brutopalga tõus,“ lisas ta.
Kui tööandja maksaks kolmandasse sambasse 10% igakuisest töötasust, on see arvestades maksustamist ja liitintressi töötajale märgatavalt kasulikum kui samaväärne brutopalga tõus.
Pensionitoodete üksuse juhi sõnul võiks kolmanda samba maksed olla määratud protsendina sissetulekust, mitte kindla summana – see kehtib nii tööandja kui ka töötaja panuse puhul – nii on kogumine lihtsam ja süsteemsem.
Foto: Freepik
Uuringu tulemused näitasid, et iga kümnes vastanu näeks tööandjapensioni pakkumises väikest motivatsiooni tõusu ning 15% vastanute jaoks poleks tööandjapension motiveeriv hüve. Lisaks selgus, et mida kõrgem sissetulek, seda enam mõjuvad motiveerivalt tööandjapoolsed maksed kolmandasse sambasse. Kui netopalk jääb vahemikku 751–1000 eurot, näeb seda olulise lisamotivatsioonina 69% vastanutest. Rohkem kui 1500-eurose netopalgaga töötajate seas kasvab see osakaal juba 82%-ni.
„Üllatuslikult ilmnes uuringust, et kolmanda pensionisamba sissemaksed ei motiveeriks üldse 13% eestikeelsest elanikkonnast, kuid venekeelsete vastajate seas on see osakaal ligi kaks korda suurem,“ märkis Kuusk.
