Sotsiaalkomisjoni sügisistungjärgu esimese istungi keskmes oli Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valminud laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüs ja ettepanekud.
Komisjoni esimehe Signe Riisalo rõhutas, et rahvastikupoliitika probleeme käsitledes tuleb hoida erakondade ülest joont. „Analüüsist ja selle põhjal tehtud ettepanekutest näeme, et enamik Eesti noori tahab lapsi saada, kuid neid sünnib vähem kui varem, sest lapsevanemaks saadakse üha hilisemas eas ning peresid mõjutavad mitmed takistused, mille hulgas on majanduslik ebakindlus, eluaseme kättesaadavuse probleemid ja raskused partneri leidmisel ning peresuhetes. Kõikide nende probleemide lahendamine on niivõrd tähtis, et peame leidma ühiskondliku kokkuleppe murede lahendamiseks,“ sõnas ta.
Kõikide nende probleemide lahendamine on niivõrd tähtis, et peame leidma ühiskondliku kokkuleppe murede lahendamiseks.
Komisjoni aseesimees Riina Solman tänas uuringu teostajaid teemale kindla teaduspõhja andmise eest. „Uuring ja sellega kaasnevad ettepanekut kinnitasid, et minu töö rahvastikuministrina aastatel 2019–21 oli tehtud samadel teaduslikult tõestatud alustel, kui pakkusime toonase valitsusega välja õigeid sündimuspoliitikat toetavaid lahendusi. Nüüd ei tohi enam rohkem aega kaotada, vaid tuleb asuda kiirelt tegudele,“ sõnas ta ja lisas, et tal on hea meel, et valitsuserakonnad on hakanud madalale sündimusstatistikale tõsist tähelepanu pöörama ja lahendustele mõtlema. „See on oluline seepärast, et meil oleks ka tulevikus eesti keelt kõnelevaid inimesi, kes Eesti riiki oma töö ja maksudega üleval peavad ning meie keelt ja kultuuri edasi kannavad,” märkis ta.
Foto: Freepik
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valminud analüüs toob esile, et ehkki 2024. aastal sündis Eestis vaid 9646 last – kõige vähem alates 1919. aastast ning viimase viie aastaga on sündide arv vähenenud kolmandiku võrra ning langus on olnud Euroopa Liidu keskmisest kaks korda kiirem, on perede otsuseid on teatud määral võimalik mõjutada, kui pakkuda neile stabiilset tuge ja tingimusi, mis aitavad soovitud lastel ka sündida. Tõsi on, et kiire sündide langus on toimunud kõikides Vene Föderatsiooniga külgnevates riikides.
Analüüsis pakutud lahenduste hulgas on meetmed sündide edasilükkamise vähendamiseks vanemahüvitise süsteemi kaasajastamise abil, perede kindlustunde tagamiseks laste- ja peretoetuste muudatused, samuti sobiva eluaseme kättesaadavuse toetamiseks, töö- ja pereelu paremaks ühildamiseks, füüsilise ja vaimse tervise toetamiseks, paarisuhete ja vanemluse toetamiseks ning rahvastikupoliitika paremaks koordineerimiseks. Valitsuse tööplaan näeb ette, et kevadeks 2026 koostatakse analüüsi põhjal mitmeid valdkondi hõlmav konkreetne ettepanekute pakett, mida hakatakse ellu viima.
