30. mail toimub Keilas Harjumaa Muuseumis tasuta perepäev peredele, kes on kaotanud lähedase enesetapu tõttu. Üritusel pakutakse turvalist keskkonda loovtegevusteks ja kogemuste jagamiseks teiste sarnase kogemusega peredega, et toetada leinaga toimetulekut. Peaasi.ee suitsiidiennetuse koordinaatori sõnul erineb suitsiidilein teistest leinakogemustest süütunde ja traumaatilisuse tõttu ning ühised tegevused aitavad luua ruumi, kus saab oma tunnetest rääkida. Lisaks perepäevale pakub Peaasi.ee tugigruppe ja abimaterjale suitsiidikaotusega toimetulemiseks ning jagab infot kiire abi saamiseks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
30. mail toimub Keilas Harjumaa Muuseumis perepäev lastega peredele, kes on kaotanud pereliikme enesetapu tõttu. Päev pakub võimalust tulla kokku turvalises ja toetavas keskkonnas, osaleda loov- ja ühistegevustes ning kohtuda teiste peredega, kes on läbi elanud sarnase kogemuse.
Perepäeva eesmärk on pakkuda peredele ruumi, kus saab jagada oma kogemust, leida mõistmist ning olla koos inimestega, kes teavad, mida selline kaotus tähendab. Ühised tegevused aitavad luua õhkkonna, kus nii lastel kui ka täiskasvanutel on lihtsam oma tunnetest rääkida ja leinaga toime tulla.
Ühised tegevused aitavad luua õhkkonna, kus nii lastel kui ka täiskasvanutel on lihtsam oma tunnetest rääkida ja leinaga toime tulla.
Peaasi.ee suitsiidiennetuse koordinaatori Anna-Liisa Leppiku sõnul erineb suitsiidilein paljudest teistest leinakogemustest.
„Lähedased tunnistavad kui ühest suust, et lein enesetapu järel erineb mistahes muust elus kogetud leinast. Lisaks miks-küsimusele muudavad suitsiidileina keerulisemaks suurem süütunne, traumaatilisus ja enesetapu häbimärgistatus,“ rääkis Leppik. „Ühised tegevused aitavad luua turvalise ruumi, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad leinast rääkida ja oma kogemust jagada.”
Foto: Freepik
Perepäev on osalejatele tasuta ning oodatud on kõik pered, kes on pidanud toime tulema suitsiidikaotusega. Osalemissoovist saab teada anda registreerimisvormi kaudu.
Leppiku sõnul on pärast nii rasket kaotust oluline, et inimesed ei jääks oma murega üksi. „Rääkimine ja kogemuste jagamine teistega, kes on läbi elanud midagi sarnast, võib aidata leida mõistmist, tuge ja tasapisi ka kergendust,“ selgitas ta.
Rääkimine ja kogemuste jagamine teistega, kes on läbi elanud midagi sarnast, võib aidata leida mõistmist, tuge ja tasapisi ka kergendust.
Statistika näitab, et igal aastal võtab Eestis endalt elu umbes 200 inimest. Iga selline kaotus puudutab omakorda paljusid lähedasi ja tuttavaid – hinnanguliselt kogeb igal aastal suitsiidikaotuse mõju umbes 27 000 inimest.
Peaasi.ee on 2009. aastal loodud sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on pakkuda teaduspõhist tuge vaimse tervise hoidmisel ning aidata kaasa sellele, et Eesti ühiskond väärtustaks vaimset tervist ja hooliks sellest. Organisatsiooni koolituste ja teenuste tulu suunatakse täielikult Eesti inimeste vaimse tervise toetamiseks.
Toetusvõimalused
Suitsiidi tõttu lähedase kaotanud inimesed on oodatud liituma Peaasi.ee modereeritud Facebooki tugigrupiga „Elu pärast enesetappu: Toetusgrupp lähedastele“, kus saab turvalises keskkonnas jagada oma kogemusi ja leida tuge.
Lisaks on Peaasi.ee loonud abimaterjali lähedastele ja nende toetajatele.
Kui vajad kiiret abi:
- Lasteabi: 116111 (24 h)
- Ohvriabi: 116006 (24 h)
- Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) – iga päev kl 19–07
- Ohvriabi emotsionaalse toe telefon: 116 123 (eesti, vene, inglise keel) – kl 10–24
- Kiirabi: 112 (24 h)
