Tallinna Vesi rõhutab, et aastavahetuse ajal suureneb toidujäätmete sattumine kanalisatsiooni, mis võib põhjustada ummistusi ja koormata reoveepuhastussüsteemi. Probleemsed on eriti toidurasv, puuviljakoored, liha- ja kalaroogade kondid ning muud toidujäätmed, mida ei tohiks kraanikaussi ega WC-potti visata. Riknenud toit tuleks panna biojäätmete konteinerisse või kompostrisse ning vedelikku kanalisatsiooni valada alles pärast rasva eraldamist. Lisaks ei tohi kanalisatsiooni visata vatitikku, niiskeid salvrätikuid, hügieenitooteid ega suitsukonisid. Teadlik jäätmete sorteerimine aitab vältida ummistusi ja vähendab reoveepuhastuse keskkonnakoormust.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Aastavahetuse pidulaud tähendab rohkelt toitu ja paraku ka rohkem jäätmeid. Tallinna Vesi tuletab meelde, et toidujäätmete kallamine kraanikaussi või WC-potti võib põhjustada ebameeldivaid ummistusi. Pühade ajal ei pruugi toruabi olla kiiresti kättesaadav.
„Igal aastal on jõulude ja aastavahetuse perioodil näha reovees rohkem mandariinikoori, praekonte ja õunasüdameid,“ tõdes Tallinna Vee keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak. Kanalisatsioonisüsteemile on eriti problemaatilised toidurasv ja -õli, samuti supp, kohvipaks, puuviljakoored ning liha- ja kalaroogade kondijäänused. Need koormavad reoveepuhastussüsteemi ja põhjustavad ummistusi nii kodu kanalisatsioonitorudes kui ka kortermajade ühistrassides.
„Halvaks läinud toit kuulub biojäätmete konteinerisse või kompostrisse. Kui riknenud supp on biojäätmete konteinerisse viskamiseks liiga vedel, tuleks esmalt eraldada hangunud rasv ning alles seejärel valada vedelik kanalisatsiooni,“ soovitas Kappak.
Lisaks toidujäätmetele ei kuulu kanalisatsiooni ka vatitikud, niisked salvrätikud, hügieenitooted ega suitsukonid. Suitsukonid sisaldavad mürgiseid kemikaale ja lagunevad looduses väga aeglaselt.
Kappaku sõnul aitab teadlik ja hoolikas jäätmete sorteerimine vältida nii ebameeldivaid ummistusi kodus kui ka tarbetut koormust reoveepuhastusele. „Iga tarbija panus on oluline, et loodusesse tagasi suunatav puhastatud reovesi oleks võimalikult ohutu ning reoveepuhastusprotsessi keskkonnajalajälg väiksem.“
