Inimesed vaatavad uue kodu otsingul küll tihtipeale meelepärast linnaosa või piirkonda, kuid pelgalt sellega elu ühe suurima otsuse tegemisel piirduda ei tohiks. Kinnisvaraarendaja Liveni loovjuht Alina Kester selgitab, mida kodu asukoha valikul tegelikult tähele panna tuleks.

“Uue kodu asukoht võib olla kodu loomise kõige keerulisem otsus, kindlasti on igaühel mingi ettekujutus meelepärasest piirkonnast ja sellest, kui kaugele võiks uus kodu jääda kas töökohast või koolist-lasteaiast, kuid neist küsimustest kaugemale mõelda sageli ei osata, sellegipoolest on sobiva asukoha puhul mängus veel palju detaile, mida hilisemate üllatuste vältimiseks teada tasub,” rääkis Liveni loovjuht ja juhatuse liige Alina Kester.

Foto: Freepik

Alina Kesteri sõnul peaks kodu asukoha valikul tegema võimalikult põhjaliku eeltöö, et hiljem otsusega rahul olla ja leida kodu, mis vastaks kõigi selle kasutajate vajadustele ning seda mitte ainult täna, vaid ka aastate pärast.

Lasteaiaealiste lastega perede jaoks võib esialgu olla oluline leida kodu lasteaia läheduses, kuid see vajadus võib juba paari aasta pärast kaduda. Samuti ei tasu uut kodu otsides sihtida suurt ja ruumikat korterit, kui lapsed plaanivad lähema paari aasta jooksul välja kolida.

„Soovitan esmalt teha nimekirja, milline on pere elustiil ja iga pereliikme vajadused, näiteks kas tegeletakse mingi konkreetse spordiala või hobiga, armastatakse kohvikus-kinos käia, sõpru külla kutsuda või vabas looduses aega veeta. Uue kodu asukoht peaks elustiili toetama, mitte elu keerukamaks muutma. Seejuures on oluline mõelda ka tulevikule, näiteks, kui praegu on pere jaoks oluline kodulähedane lasteaed, siis vaid paari aasta pärast läheb laps kooli ning lasteaed kaotab tähtsuse,“ rääkis Alina Kester.

Uue kodu asukoht peaks elustiili toetama, mitte elu keerukamaks muutma.

Ruumiplaneeringus on Alina Kesteri sõnul samuti väga oluline kasvavate laste elurütmidega arvestamine. Kasvavate laste puhul on kasulik võimalusel leida kahe pesuruumiga kodu ꟷ isegi, kui lapsed praegu palju pesuruume ei hõiva, siis aja möödudes võivad nende vannitoaharjumused muutuda ning hommikuse rütmi säilitamiseks ja muu aja tegevusvabaduse soodustamiseks soovitatakse paljudele peredele mitme pesuruumi või vähemalt eraldatud WC ja vannitoa lahendust. Selline lisa teeb korteri ka järelturul väärtuslikumaks.

Foto: Freepik

“Mitme lapsega perede seas on suur eelistus korteritele, kus on mitu väiksemat tuba ꟷ isiklike eluruumide olemasolu on kasvavale lapsele oluline ꟷ, seevastu eelistavad leibkonnad, millest lapsed on juba välja kolinud, näiteks selliseid kodusid, milles on suur elutuba, mis võimaldab 8-10 inimesele õhtusööke korraldada, et lapsi ja nende peresid võõrustada. Sellisel juhul soovitame tihti joonistada söögilaud otse korteriplaanile, seda eriti olukordades, kus laud tuleb eelmisest kodust kaasa,” rääkis Alina Kester.

Testi, kui palju aega veedad liikluses

„Väga oluline on läbi mõelda transport, olgu nii tööle kui trenni või huvikooli ning sõprade-sugulaste juurde. Siinkohal on uut kodu valides kõige kasulikum erinevaid transpordiliike nö omal nahal testida. Proovi järele, kui kaua võtab huvipakkuvast asukohast tööle või trenni liikumine nii autoga, ühistranspordiga, jalgrattaga kui jalgsi ning seda kindlasti erinevatel kellaaegadel. Paljud lastega pered peavad langetama valiku loodusrikka elukeskkonna ja mugava teekonna vahel kooli või huviringidesse, seda otsust tehes on tarvis leida oma pere vajaduste ja harjumustega kõige sobivam variant,“ soovitas Alina Kester.

Proovi järele, kui kaua võtab huvipakkuvast asukohast tööle või trenni liikumine nii autoga, ühistranspordiga, jalgrattaga kui jalgsi ning seda kindlasti erinevatel kellaaegadel.

Alina Kesteri kogemuse põhjal on kõige mugavam, kui koolid ja töökohad jäävad uuest kodust paraja jalutuskäigu või rattasõidu kaugusele, mis annab nii vanematele kui lastele rohkem liikumisvabadust ning säästab ühtlasi aega ja keskkonda. Kesteri sõnul on ideaalne selline kaugus, mis pole ehk päris mõne minutiga läbitav, kuid paneb siiski jalgsi liikumist eelistama ja toetab seega tervist – kui laps kulutab iga päev 15-30 minutit jalgsi või jalgrattaga liigeldes, teeb see nädalas kokku juba kaks kuni viis tundi aktiivselt õues veedetud aega. Silma tasub peal hoida ka sellel, milliseid arendusi ja transpordiühendusi eelistatud piirkonda tulevikus kavandatakse.

„Infot tasub koguda võimalikult palju, lisaks üldisele ja avalikult kättesaadavale infole on alati hea mõte küsida mõnelt kohalikult, mida ta oma kodupiirkonnas väärtustab ja millega rahul pole. Nii võib ilmneda varjatud pärleid või hoopis pahupooli, mis kodu asukohavalikut otsustavalt mõjutavad, kuid mille peale muidu ise ei tuleks,“ lisas Alina Kester.

Foto: Freepik

Arenduste puhul jälgi keskkonda, päikest ja haljastust

Uusarenduste puhul rõhutab Alina Kester, et tuleb tutvuda mitte ainult maja ja korteri, vaid arenduse kui tervikuga. Näiteks tasub uurida nii asendiplaani kui maastikuarhitektuurset lahendust, samuti millist väärtust arendus piirkonda toob ja millised saavad olema võimalused õues viibimiseks ning vaba aja veetmiseks.

„Üks asi, millega koduostjad sageli arvestada ei oska, on päikese liikumine korteri suhtes – seda enam, et meie kliimas on päike suvel ja talvel erinev,“ märkis Alina Kester. „Samuti on uusarenduste puhul oluline uurida, millised ärid on majja planeeritud ja kas need pere elustiiliga sobivad.“

Üks asi, millega koduostjad sageli arvestada ei oska, on päikese liikumine korteri suhtes – seda enam, et meie kliimas on päike suvel ja talvel erinev.

Lisaks soovitab Alina Kester pöörata arenduste puhul tähelepanu ka asendiskeemidel toodud kõrgusmärkidele, mis kõnelevad sellest, kuivõrd tasane või reljeefne saab olema koduümbruse maapind, mis võib pakkuda rikkalikke tegevusvõimalusi, kuid olla ka takistuseks liikumisraskustega pereliikmetele.

„Ebatasane maapind on tihti mängulisem ja selle lahendused põnevamad, lisaks on skeemil välja toodud ka puud ja põõsad, nii uued kui need, mida säilitatakse. Uute puude puhul tasub koduostjal kindlasti mõelda, milline saab olema nende kõrgus aastate pärast – puu võib tulevikus hakata varju pakkuma, mis lisab privaatsust ja leevendab päikesekuumust, kuid võib samas varjata vaadet. Lisaks leiab asendiskeemilt infot vihmavee kogumise või immutamise kohta, mis annab aimu arenduse keskkonnasäästlikest lahendustest,“ sõnas Alina Kester.

Hinda plusse ja miinuseid viie palli skaalal

Alina Kester soovitab uue kodu asukoha hindamiseks küsida endalt, mis järgnevast nimekirjast on perele eriti oluline ja mis vähem oluline. Andes hindeid näiteks ühest viieni, on hiljem lihtne võrrelda kas ja mil määral huvipakkuv arendus sinu vajadustele vastab ning millised on konkreetse asukoha plussid ja miinused. Samuti on sel moel lihtsam uurida erinevaid pakkumisi ja nende vahel valida.