TalTechi konverentsil rõhutati, et tulevikus kasvab inimeste oskuste tähtsus, mis hõlmavad empaatiat, suhtlemist ja koostööd, eriti inimese ja tehnoloogia koostöö valdkonnas. Tööturul väheneb rutiinsete ja lihtsate tööde osakaal, samas suureneb vajadus analüütiliste ja koordineerivate oskuste järele. Triinu Tapver tõi välja, et indiviidi konkurentsivõime sõltub võimest luua majandusele väärtust ning et tulevikus täidavad inimesed ja tehnoloogia tööülesandeid enam-vähem võrdselt. Samuti rõhutati, et kuigi tehnoloogia areneb, on oluline säilitada ka praktilised ellujäämisoskused.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kui paljud rutiinsed lihtsad tööd vajuvad ajaloohõlma, siis teatud oskuste tähtsus tulevikus kasvab, sh mõneti üllatuslikult inimeseks olemine koos empaatiatunde, suhtlemis- ja koostöövõimega, kõlas TalTechi majandusvisiooni konverentsil.
Keda maailm vajab ja kellele jagub tööd? Kuidas ja mida õppida, et AI ja tehnoloogia võidukäigu ajal konkurentsist mitte välja langeda?
Indiviidi konkurentsivõimest ja muutuvatest oskustest ettekande teinud TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, LHV panga makroanalüütik Triinu Tapver rõhutas, et indiviidi konkurentsivõime pole see, et suudetakse kõrget palka küsida, vaid võime luua täpselt sellist väärtust, mida tänasel hetkel antud majanduskeskkonnas majandusstruktuuri juures ja ka globaalsel tasandil vaja on.
Foto: Freepik
„Muidugi tuleb arvesse võtta tehnoloogilisi ja institutsionaalseid arenguid, mis meie ümber toimuvad. See, mis toimub täna, ei ole võib-olla see, mis müüb tööturul homme.“
Riigi arengu ja majanduse vaates on Tapveri sõnul aga oluline küsimus, kuidas iga inimene suudaks suurendada tootlikkust – mitte ainult enda vaatest, vaid et ta tooks majandusse suuremat väärtust ettevõtte, riigi ja ka globaalsel tasandil. Beckeri inimkapitali teooria järgi ongi inimene kui kapital – nii tema oskused, teadmised kui isegi tervis, mille kaudu tekitab ta ühiskonda tootlikkust, lisandväärtust, mis tõlgendub lõpuks palgaks. Majanduskasvu puhul ei ole Tapveri sõnul niivõrd tähtis ka rahvastiku arv (kuigi ka see on oluline), kuivõrd see, kui palju suudab üks inimene majandusse väärtust tuua. Seda mõjutavad loomulikult ka suured makrotegurid, mis omakorda riike ja nende ettevõtluskeskkonda mõjutavad: tööjõu hulk, inimeste oskused, digitaalne juurdepääs, ka kliimamuutused jne.
„Kui mõtleme, mis hakkab tuleviku tööturgu mõjutama, siis Maailma Majandusfoorumi tööturu ootuste raporti andmetel täidavad täna 48% tööülesannetest inimesed, samas kui tehnoloogia teeb 22%. Aastal 2030, mis pole enam kaugel, peaks need osakaalud olema enam-vähem võrdsed (inimene 33% ja tehnoloogia 34%),“ avaldas Tapver.
Foto: Freepik
Kui inimese roll nii palju kahaneb, siis tekib küsimus, kas ta saab üldse oma palka küsida või mis tööturust üldse saab. Siin tuleb Tapveri sõnul mängu üks huvitav aspekt. „Meile on tähtis ka inimese ja tehnoloogia kombinatsioon ehk üks kolmandik, mida tehnoloogia ei tee. Nii et aastaks 2030 ei tee inimene vähem ülesandeid, võib-olla hoopis rohkem, aga seda efektiivselt ja koostöös tehnoloogiaga. See on võti, kuidas inimene peaks oma oskusi seadma.“
Meile on tähtis ka inimese ja tehnoloogia kombinatsioon ehk üks kolmandik, mida tehnoloogia ei tee. Nii et aastaks 2030 ei tee inimene vähem ülesandeid, võib-olla hoopis rohkem, aga seda efektiivselt ja koostöös tehnoloogiaga.
Kirjeldamaks seda, millised tööd juba lähitulevikus vähenevad ja millised võimalused tekivad, tõstis Tapver samale raportile tuginedes üles, et kaovad rutiinne andmetöötlus, igasugused protsessid, mida on võimalik lihtsalt automatiseerida, sh igasugused lihtsad tootmis- ja teenindustööd. Kasvava osakaaluga on igasugused analüütilised rollid ning inimest haaravad rollid, sh koordineerivad ja ühendavad tööd, sh ka inimese ja masina vahel. „Sellised muutused tööturul tähendavad 78 miljonit uut töökohta. Muidugi osad töökohad ka kaovad. Olulisem on see, millised oskused ja pädevused peavad kasvama.“
Tapver tõigi sama raporti näitel välja TOP 10 oskust, mida on järgmise nelja aasta jooksu vaja, aga mida võib jagada kolme suurde rühma.
- Analüütilised oskused – et inimene oskaks analüüsida ja saab andmetest aru (AI ja suurandmed, võrgud ja küberturvalisus jne)
- Oskus olla inimene, st empaatiline ja suudab teistega suhelda, siia juurde kuulub loovmõtlemine (“Mis ei tähenda, et AI teeb selle meie eest ära. Meie ise mõtleme loovalt ja juhime AI suunda, kus ta meile väärtust looks”)
- Inimese ja tehnoloogia koostöö.
Väheneva osakaaluga oskuste pilt on lihtsam – pigem on need käelised tegevused, mis kaotavad tähtsust. Kuid see ei tähenda Tapveri sõnul, et ühiskonnas tohiks kaduda analüütilise oskuste kasvu kõrval talupojatarkus ja ellujäämisoskused kõikvõimalike kriiside puhuks. „Oskus teha tuld, oskus teha süüa,“ loetles Tapver tarkusi, mida ei tohiks keegi meist tehnoloogia-ajastul ära unustada.
