Kunstnik Al Paldroki näitus Kastellaanimajas keskendub tema soovile suhelda vaatajaga ning mõtestada oma kunsti tähendust muutuvates aegades. Näitusel on palju teksti ja visuaalseid elemente, mis käsitlevad sotsiaalseid, poliitilisi ja tehnoloogilisi teemasid, sealhulgas tehisintellekti ja selle mõju ühiskonnale. Paldrok kasutab oma töödes erinevaid sümboleid ja diagramme, et väljendada keerukaid ideid ning kutsuda vaatajat kaasa mõtlema. Näitus pakub mitmekihilist vaadet kunstniku mõtisklustele ning tema positsioonile tänapäeva maailmas.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Pärast aastakümneid kestnud karjääri tunnevad kunstnikud sageli vajadust oma mõtteid koondada ja sõnastada kokkuvõtlikke sõnumeid. Publik on olemas, kuid kas kunstniku sõnum on tõesti kohale jõudnud? Ajad muutuvad ja kunstnik otsib oma positsiooni nende muutuste keskel. Kastellaanimaja näitusel on see enesekinnituse tunne tunda. Kõigile, kel on soov Paldroki saladust lahendada, on kohalolek vajalik. Seintel on palju teksti, kuid see ei ole juhuslik või ootamatu.
Paar aastat tagasi Tallinna hipsterikvartalis oma näituse avamisel naljatas Paldrok, et neile, kes olid kurtnud, et nad ei saa tema piltidest aru, on nüüd tähendused juurde kirjutatud. Vaevalt see kõigile otseselt töötas, kuid see pole ka oluline. Lineaarne mõistmine ei ole alati vajalik. Ent küsimus jääb: mis on Paldroki kunsti tegelik kavatsus?
Uue näituse avamisel kuulis publik sageli sõna „interaktsioon“. Tihti tähendab see kontseptuaalset juhtpulti, kus saab nuppe vajutada, kuid Paldrok läheneb teemale teistmoodi. Tema töö on kantud sihikindlast kavatsusest suhelda vaatajaga, isegi vaataja tingimustel. Suhtlus algab kunstniku kuulamisest ja andmisest. Aga mida siis kunstnik annab?
Al Paldrok Foto: Arvo Säilev
Luuka evangeeliumis (Luuka 11) on lugu variserist, kes kutsub Jeesuse lõunale. Võib arvata, et ta ootas kiitusavaldust, kuid lauas puhkes tüli. Variser noomib Jeesust traditsioonilise hügeenirituaali mittejärgimise pärast. Jeesus ütleb, et inimesele on olulisem olla puhas nii seest kui väljast, nagu karikas. Kuigi variser on osav vaestele avalikult rahakotist andmise demonstreerimisel, kuid tuleb anda ka vaimu.
Mida tähendab vaimu andmine? Paldrok ei ole kristlik kunstnik, kuid kui Jeesuse küsimus vaimu andmisest on juhiseks, peab kunstnik vähemalt teadma, millest ta räägib. Kunstnik peab tundma oma kavatsust, mõistma, mida tähendab andmine kunsti kaudu. Paldroki ideede voogu kujutavad Venni diagrammid. Kas need on etenduse projektiplaanid või märkmed interpretatsiooniks? Tarkus, usk ja hullus kattuvad diagrammis, vaimne ja füüsiline hullus põimuvad. Tervis, seks, haridus, empaatia, avatud meel, võim, teadmised, geenid – kõik see mõjutab olukorda. Mõttepilt kerkib esile sotsiaalse, poliitilise, antropoloogilise, ajaloolise, kultuurilise, virtuaalse, materiaalse, vaimse ja geograafilise tausta kaudu. Just seda näitus seletama hakkab.
„Eksistentsiaalse ruumi ajutine dimensioon“ annab aimu mehest, kes räägib vaikselt, mitte läbi sulgedega megafoni. Sõnad on raamides nagu pildid. Kaugelt vaadates tunduvad need sonettidena, suured sõnaruudud, kuid lähemal vaatlemisel on neid liiga palju, et olla sonetid, liiga palju ridu, liiga palju sõnu. Esimesest sõnast lugemine ei toimi; lauselõigud ei ole esitatud järjekorras nagu artiklis või essees, vaid pigem nimekirjana. Loend millestki.
„Eksistentsiaalse ruumi ajutine dimensioon“ annab aimu mehest, kes räägib vaikselt, mitte läbi sulgedega megafoni.
Näitusel on uusi teoseid: robotid. Need robotid on visuaalselt väga erinevad tema hiljutisest „Momentum / Monumentum“ teosest. Sada aastat tagasi vaadati modernsust ja moodsat tehnoloogiat valdavalt optimistlikult, eriti Briti, Ameerika ja Prantsuse Art Deco ookeanilaevades, raudteevedurites, autodes ja lennukites, kuid mitte Saksa ekspressionismis. Tänapäeval tekitab tehnoloogia ärevust ja hirmu: tehisintellekt võib meid eksitada ja petta. Öeldakse, et iPhone’il on rohkem arvutusvõimsust kui kogu NASA-l, kui nad 1960. aastatel inimest Kuule saatama hakkasid. Me kardame moodsat tehnoloogiat jälgimisvahendina ning pelgame, et tehisintellekti robotid asendavad kõik töötajad. Me kardame sotsiaalmeediat nii palju, et tehakse kiireid samme selle keelustamiseks alla 16-aastastele. Kas see hirm on vaid vana rämps uues kuues?
Al Paldrok Foto: Arvo Säilev
Paldroki robotid on keevitatud vanast metallrämpsust, mis leiti tema Loovlinnaku hoovist Pärnus. Robotid meenutavad 1950. aastate roboteid ja tuletavad meelde Jaapani mänguroboteid, mis sümboliseerivad Esimest külma sõda. Kas käes on Teine külm sõda, kus asjad on vastupidised? Tehisintellekt on hetkel jõuliselt kohal ning selle mõju sooviksime paremini mõista. Võib-olla Paldrok ei selgitagi iseennast, vaid vaatleb hetke ja meid, meie segadust ning suhteid muutuvate aegadega. Kas Paldroki sõnum ja positsioon muutuvas ajas on eristatavad? Ilmselt mitte. Ja siiski püüan aru saada.
