Pärast kooli koju jõudes seisavad paljud lapsed silmitsi tõsiasjaga, et kõht on tühi ja vanemad veel tööl. See on lastele võimalus harjutada iseseisvust, aga samas peituvad köögis ka ohud. Kuum õli, röster, mikrolaineahi või pliidiplaat võivad põhjustada vigastusi, kui laps ei tea, kuidas nendega turvaliselt ümber käia.

Iseseisvalt toitu valmistades ei õpi laps ainult söögitegemist, vaid ka vastutuse võtmist ja tähelepanelikkuse kasvatamist. Vanemad saavad eelnevalt õpetada lapsele reegleid ja selgitada, kuidas seadmeid ohutult kasutada.

„Paraku on toiduvalmistamine üks peamisi tulekahju põhjuseid ja seda tegelikult mitte laste tõttu. Täiskasvanutel on lapsi õpetades hea võimalus endalegi ohutusreeglid meelde tuletada,“ selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Ka mikrolaineahju ja rösteriga peab olema tähelepanelik

Mikrolaineahi on laste jaoks vahest kõige kergem vahend toidu soojendamiseks. Toit tuleb katta nõuetekohase kaanega ja metallist esemeid ei tohi kasutada, sest need võivad tekitada sädemeid ja kahjustada seadet. Vanemad saavad lapsele näidata, kuidas mikrolaineahi õigesti tööle panna ja milliseid nõusid kasutada.

Röster võib samuti tunduda lihtne ja ohutu, kuid väikestes köökides on sageli ruumiga kitsas ja seepärast võib rösteri lähedal olla ka tuleohtlikke asju, nagu paberrätikud.

„Kergesti süttivad materjalid elektriseadmete läheduses on väga suur oht, millest sageli probleemid alguse saavad. Ehk ärge pange neid seadmete juurde ja selgitage seda kindlasti ka lastele,“ rõhutas Pärjala.

Pliidiplaat ja kuumade pannide ohutus

Leek ja kuum pann on köögis kõige ohtlikumad elemendid. Paljudes kodudes on köögis gaasipliit, millel leek on nähtav ja kuumus kõrge, mistõttu peab sellel süüa tehes olema väga ettevaatlik. Laps peab teadma, et kuum pann ei tohi jääda järelevalveta ning pliidiplaadi ümbrus peab olema puhas ja ohutu. Tuleoht tekib kergesti, kui pannide ümbruses on pabereid, rätikuid või muid kergesti süttivaid materjale. Ohtlik on ka see, kui pliidiplaat on jäänud puhastamata ja sellele on tilkunud rasva või muud süttivat ainet.

Alguses võiks vanem olla juures ja juhendada, kuidas toitu keerata või kuumusest aru saada. Vanema kõrval saab laps turvaliselt katsetada, kuidas kuuma pliidi ääres toimetada, ja arendada oma oskusi, ilma et oleks ohtu vigastuste tekkeks.

Foto: Freepik

Fritüürimine ja kuum õli

Friikartulid, kanatiivad ja krõbedad suupisted on laste lemmikud, kuid kuum õli on köögis teine väga ohtlik element. Ja ega õlis küpsetatud toidud pole ju tegelikult kuigi tervislikud – õliga fritüürimise asemel on ohutum kasutada kuumaõhtufritüüri, sest selles saab toitu valmistada ilma kuuma õlita, vähendades põletuste riski.

Vanemad saavad näidata, kuidas pajakindaid kasutada ja toitu fritüürist või ahjust ohutult välja võtta. Samuti tuleb lapsega läbi arutada, mida teha, kui kuum õli satub kogemata väljapoole või tekib muu väike õnnetus. Täiskasvanu juuresolekul saab laps turvaliselt katsetada ja arendada enesekindlust.

Nutikas andur aitab ohuolukordadele kiiresti jälile jõuda

Kui lapsed on üksi kodus ja hakkavad omal käel kokkama, siis on nutikas andur eriti oluline. See aitab ennetada suuri õnnetusi, mis võivad juhtuda, kui laps teeb süüa, kuid läheb korraks teise tuppa ja unustab toidu pliidiplaadile kõrbema vms.

Nutikas suitsu- ja vingugaasiandur kutsub vajadusel ise abi. Kui kodus on suitsu või vingugaasi, saad sellest lapsevanemana kohe teada ja vajadusel reageerivad G4Si patrull või Päästeamet.

Iseseisvuse harjutamine ja vanema roll

Koduses keskkonnas iseseisvalt toidu valmistamine õpetab vastutust ja enesekindlust. Laps õpib jälgima kuumust, seadmete tööd ja oma tähelepanelikkust. Vanemad saavad luua turvalise keskkonna, kus lapsele on seadmed kättesaadavad, aga ohutult kasutatavad.

Kui laps mõistab kuumuse ja seadmete ohtu ning harjub turvaliste rutiinidega, muutub köök põnevaks õpikeskkonnaks. Iseseisvust harjutades õpib laps vastutust ja tähelepanelikkust ning kogeb eduelamust, millest saab kasu kogu eluks.