Kuigi 10-15 aastat tagasi ehitatud kortermajad on veel suhteliselt uued, siis tegelikult on nende aastatega elamuehituses palju muutunud. Millised eelised on just valminud uusarendusel ja millised järelturukodul ning mida praegu üldse ostetakse, selgitavad elamuarendaja Bonava ja kinnisvaraportaal Kinnisvara24.
Aastatel 2010-2015 ehitatud kortermaja on nõukogudeaegse paneelmaja kõrval veel üsna kaasaegne, uusarendustega võrreldes on sellel ka teatav hinnaeelis. Madalam ruutmeetrihind võimaldab ostjal valida rohkemate tubadega või suurema kodu kui uusarenduses, eelmiste omanike poolt paigaldatud köögi-, esiku- ja garderoobimööbli olemasolu aitab säästa veel hulga raha esmase sissekolimiskulu pealt. Samuti möönavad arendajad, et praegu müügil olev uus korter on tubade sama arvu juures ruutmeetritelt mõnevõrra väiksem kui 10-15 aastat tagasi ehitatu.
Foto: Freepik
Suurim erinevus tuliuue ja 10-15 aastat vana kortermaja vahel on elamuarendaja Bonava müügi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sõnul seotud eelkõige kasutusmugavuse ja elukeskkonna kvaliteediga. „Oluliselt on arenenud tehno- ja eriti ventilatsioonisüsteemid, kus kasutatakse vaid soojustagastusega lahendusi. Lisaks keskkonnahoiule toob see kaasa säästu kodu küttekulu pealt,“ jätkab Laanoja.
Oluliselt on arenenud tehno- ja eriti ventilatsioonisüsteemid, kus kasutatakse vaid soojustagastusega lahendusi. Lisaks keskkonnahoiule toob see kaasa säästu kodu küttekulu pealt.
Pea täielikult on tubadest kadunud silma riivavad plekkradiaatorid. Mõnel juhul on tänases uusarenduses hinna sees ka „Targa kodu“ nutilahendus, mis võimaldab kütte- ja ventilatsiooniseadmeid juhtida distantsilt.
Laanoja sõnul hoiavad praegu müügil olevad uusarendused tänu pakutavatele tehnolahendustele ajas paremini hinda, sest 10-15 aastat tagasi ehitatud kortermaja energiatõhusamaks muutmine nõuab koduomanikelt tulevikus ühistupõhiseid kokkuleppeid ning lisaraha. Praegu valmivad elamud peavad vastama A-energiaklassi nõuetele, uusarenduses kehtib ka kodule garantii, nii ei pea kodu ostu järel muretsema lisaraha nõudvate parandustööde pärast.
Praegu valmivad elamud peavad vastama A-energiaklassi nõuetele, uusarenduses kehtib ka kodule garantii, nii ei pea kodu ostu järel muretsema lisaraha nõudvate parandustööde pärast.
Samuti toob Laanoja välja, et tihe konkurents uusarenduste turul on muutnud uued kodud funktsionaalsemaks, võimaldades mööbli mugavamat paigutust. Näiteks võib juhtuda, et 10-15 aastat vana korteri magamistoas on ruumi vaid voodile, kuid uuselamus on sinna arvestatud ka reaalselt kasutatav kapi- või garderoobipind. Samuti on arendajad pingutanud maja ümbritsevate üldalade täiustamisega.
Kui varem piirduti sageli vaid laste mänguväljakuga, siis nüüd leiduvad seal lisaks puhke- ja grilliala, kogukonnaed, välijõusaal jne. Parkimiskohtadel on vaikimisi olemas elektriauto laadimistaristu valmidus ning need asuvad mugavalt maja sokli- või keldrikorrusel. Tõsi, see mugavus väljendub ka eluaseme ruutmeetrihinnas.
Foto: Freepik
Kinnisvaraportaali Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul jagub portaali statistikat vaadates huvilisi nii uusarendustele kui ka aastail 2015-2020 ehitatud korteritele. Kui uusi kortereid on hetkel müügil üle 1200, siis 10-15 aastat vanu märgatavalt vähem, 300 ringis.
„Uusarendustes tuntakse enam huvi korterite vastu, mille ruutmeetrihind on 4000 euro ringis ning hinna sees on köögimööbel või muud kampaaniapakkumised, mis muudavad kodu ostmise soodsamaks,“ räägib Uibomäe. „Harjumaal on piirkondadest populaarsemad Põhja-Tallinn, Tiskre ja Haabersti. Kaubaks lähevad eelkõige 3- ja 4-toalised korterid.“ Tema sõnul on näha, et uusarendusse kodu ostja otsib ka unikaalsust. Nii on näiteks menukad ka Mustamäe Manhattani arendus ja Põhja-Tallinna Manufaktuuri kvartali 3- ja 4-toalised kodud.
