2026. aasta mullaks valiti Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval leetja muld, mis on viljakas ja levinud peamiselt Pandivere kõrgustikul ning Viljandi ja Tartumaal. Leetjad mullad on toitainerikkad, hea veehoiuvõimega ning moodustavad üle neljandiku Eesti muldkattest, olles olulisel kohal põllumajandusmaal. Mullapäeval anti üle ka mullasõbra tiitlid taimekasvatajatele Ly Nurmele ja Annika Isandile, kelle põldudel saavutati hea süsiniku sidumine ja mulla orgaanilise aine säilimine. Üritusel arutleti ka mullaressursside seisundi, viljakuse ja keskkonnamõjude tasakaalu üle ning osalesid teadlased, poliitikakujundajad ja põllumehed. Mullapäeva korraldasid Eesti Maaülikool, Maaelu Teadmuskeskus ja Eesti Mullateaduse Selts.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
05. detsembril selgus Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval 2026. aasta muld, mis on üks Eesti viljakamaid mullatüüpe. Aasta mullasõbra tiitlid läksid Ly Nurmele ja Annika Isandile.
Leetjatel muldadel on tüseda ja toitainerikka huumuskihiga profiil, hea veehoiuvõime ja aktiivne aineringe ning neid peetakse harimiskindlateks muldadeks. Leetjad mullad on kujunenud valdavalt kollakashallil või punakaspruunil karbonaatsel saviliiv või liivsavi moreenil. Karbonaadid esinevad maapinnas tavaliselt alates 60 kuni 90 sentimeetri sügavuselt. Need mullad moodustavad 27,4 protsenti Eesti muldkattest, üle 65 protsendi neist asub põllumajandusmaal ja on peamiselt kasutusel haritava maana. Leetjate muldade peamised levikualad on Pandivere kõrgustik ning Viljandi ja Tartumaa.
Leetjas muld – aasta muld. Foto: Jassu Hertsmann
Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover ütles, et aasta mulla valimine on traditsiooniliselt üks mullapäeva keskseid osasid. “See aitab teadvustada nii Eesti mullaressursside tegelikku seisu kui ka vastutust, mis sellega kaasneb,” sõnas ta.
Astover lisas, et leetja mulla kui suure tootlikkusega, kuid samas tundliku ressursi esile tõstmine tuletab meelde, et hea saagi ja majandusliku tulemuse kõrval tuleb hoida muldade pikaajalist viljakust ja ökosüsteemi teenuseid.
Aasta mulla valimine aitab teadvustada Eesti mullaressursside tegelikku seisu ja vastutust, mis sellega kaasneb.
Mullapäeva raames anti üle ka tiitel „Mullasõber 2025“ taimekasvatajatele Ly Nurmele ja Annika Isandile. Ly Nurm pälvis mullasõbra tiitli põldoa põlluga ning Annika Isand talinisu põlluga. Põldudel saavutati väga hea süsiniku sidumine tänu suurele biomassile ja saagikusele koos mõõduka sisendite kasutusega. Tulemused näitavad, et efektiivne viljelus ei pea tähendama mulla kurnamist, vaid vastupidi, võib aidata suurendada mulla orgaanilise aine varu.
Otsus tugines 2025. aasta viljelusvõistlusel kogutud analüüsiandmetele. Andmete põhjal hinnati mulla süsiniku bilanssi ja huumusesisalduse muutust, kas mullas on taimede jaoks piisavalt ja õigesti tasakaalus toitaineid ning seda, kui hästi põldu haritakse, näiteks mullaharimist, viljavaheldust, põllu hoidmist aastaringselt taimkatte all ja lupjamist, samuti saagikust, saagi kvaliteeti ja tulukust.
Selle aasta mullasõbra tiitli nominendid olid lisaks laureaatidele Anu Riisalu, Markus Rouhiainen, Taniel Eensalu ja Raido Allsaar. Mullasõbra tiitlid andsid üle viljelusvõistluste korraldaja Margus Ameerikas, Eesti Maaülikooli mullaökoloogia professor Endla Reintam ja Eesti Mullateaduse Seltsi esindaja Alar Astover.
Mullapäev „Eesti muld on Eesti süda“ on jätkuks Eesti Maaülikooli aulas toimunud konverentsile “Kestlik mulla- ja maakasutus – mullateadusest maakasutuse juhtimiseni”. Konverentsile ja mullapäevale tulid kokku poliitikakujundajad, teadlased, nõustajad ja põllumehed. Esimesel päeval keskenduti laiemale poliitilisele ja strateegilisele raamistikule, sh mullapoliitika arengutele, mullaseirele ja uutele teadustulemustele. Teisel päeval vaadeldi muldade seisundit ja erinevate põllumajanduspraktikate mõju, jagati kogemusi eri piirkondadest ning otsiti tasakaalu tootlikkuse, mulla tervise ja keskkonnamõjude vahel.
XVI mullapäeva „Eesti muld on Eesti süda“ korraldasid Eesti Maaülikooli põllumajandus ja keskkonnainstituut koostöös Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Mullateaduse Seltsiga. Konverentsi toimumist kaasrahastab Euroopa Liit ja põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem ehk AKIS programm.
