11

detsember 2025
11.detsember 2025

Eesti idufirmade leiutised aitavad suhelda lastega, kes ei räägi ja toetavad vaegkuuljaid

Joanna Koovit

Toimetaja

7 min
Foto: Freepik
Loe AI kokkuvõtet

Eestis on tuhandeid inimesi, kellel on suhtlemis- või kuulmisraskused ning kes vajavad alternatiivseid abivahendeid. Selleks on loodud uuenduslikud tehnoloogiad nagu veebipõhine AAC-süsteem Helli, mis aitab kõne- ja arenguraskustega inimestel suhelda visuaalsete elementide abil, ning tehisintellektil põhinev Soundfri, mis tuvastab koduseid helisid ja annab neist reaalajas märku kuulmislangusega inimestele. Mõlemad lahendused on osa tervisetehnoloogia kiirendiprogrammist, mis toetab iduettevõtete arengut ja innovatsiooni Eestis.

See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.

Iga lapsevanem unistab päevast, mil laps ütleb oma esimesed sõnad. Aga mis siis, kui seda päeva ei tulegi? Eestis elab tuhandeid peresid, kes mõtlevad, kuidas suhelda lapsega, kes ei räägi või soovivad toetada inimest, kes ei kuule ümbritsevat maailma. Oma loo räägivad Eesti uute terviseidude – Helli ja Soundfri loojad.

Maailmas, kus tõhusat suhtlust ja ümbritseva tajumist peetakse sageli iseenesestmõistetavaks, elab märkimisväärne hulk inimesi, kes seisavad igapäevaselt silmitsi kommunikatsiooni- või kuulmistakistustega. Uuringute järgi võib umbes 0,5% maailma elanikkonnast vajada mingil eluperioodil alternatiivseid suhtlus- või kuulmisvahendeid. Eestis tähendab see ligikaudu 7000 inimest – ning samaaegselt elab Põhjamaades ja Eestis üle 200 000 inimese, kelle igapäevane turvalisus ja toimetulek sõltuvad helipõhistest abivahenditest.

Maailmas, kus tõhusat suhtlust ja ümbritseva tajumist peetakse sageli iseenesestmõistetavaks, elab märkimisväärne hulk inimesi, kes seisavad igapäevaselt silmitsi kommunikatsiooni- või kuulmistakistustega.

Kuidas suhelda oma lapsega, kui selgub, et ta ei hakkagi rääkima?

Suhtlemisraskused võivad tuleneda väga erinevatest põhjustest. Mõnel inimesel on kõne füüsiliselt takistatud, teisi mõjutavad neuroarengulised eripärad, näiteks autismispektrist tulenevad väljendus- kui mõistmisraskused. Sellistes olukordades on eriti oluline pakkuda paindlikku ja isikupärast tuge, mis annaks hääle ka neile, kel see loomulikul viisil puudub.

Foto: Freepik

Kuigi teekond kõneraskustega laste, perede ja kuulmislangusega inimeste toetamisel jätkub, on üks asi kindel: uuenduslik tehnoloogia ei ole lihtsalt vidin või rakendus. See on viis anda inimestele hääl – või võimalus tajuda ümbritsevat – ning luua ühendusi, mis on igapäevase elu aluseks. Üks sellistest lahendustest on Eesti esimene veebipõhine AAC-süsteem Helli, mis aitab kõne- ja arenguraskustega lastel ning täiskasvanutel väljendada oma soove ja tundeid visuaalsete elementide kaudu.

Uuenduslik tehnoloogia on viis anda inimestele hääl – või võimalus tajuda ümbritsevat – ning luua ühendusi, mis on igapäevase elu aluseks.

„Lapsed, kes ei saa end sõnaliselt väljendada, õpivad piltide abil looma seoseid, suhtlema ja osalema igapäevaelus. Nii saavad ka nemad võimaluse tajuda ümbritsevat, luua ühendusi ning oma vajadusi väljendada. Helli abil saavad lapsed oma vajadusi mugavalt läbi piltide edastada, samas seejuures ka sõnu õppida, sest Helli kordab piltidest koostatud lause ka valjuhäälselt,“ selgitas Helli tehnoloogiajuht Rando Kraav.

„Oluline väljakutse on teadlikkuse ja ligipääsetavuse suurendamine. Paljud, kes vajaksid abivahendeid, ei tea nende olemasolust ega oska toetusi taotleda. Üha olulisemaks muutub integreeritud lähenemine – tehnoloogia peab olema kättesaadav haridus-, rehabilitatsiooni- ja kodukeskkonnas ühtviisi,“ rõhutas Helli kogukonnajuht Maia Kärdla.

Iseõppiv AI aitab kuulmisvaegustega inimestel igapäevaste helidega kursis püsida

Soundfri kaasasutaja Mart Sergo sõnul on üle keskmise kuulmislangusega vaevlevaid inimesi on maailmas üle 400 miljoni, kuid paljud olemasolevad abivahendid on aegunud, kallid ja keerukad kasutada. Tihti vajab inimene mitut eri seadet, mille kogumaksumus võib ulatuda kuni 10 000 euroni.

Soundfr pakub sellele probleemile kaasaegset lahendust. „Soundfr on tehisintellektil põhinev lahendus, mille esmane versioon tuvastab ülimalt täpselt helisid – näiteks uksekella, suitsuanduri, beebi nutu ning annab kasutajale neist reaalajas märku. Me ei plaani asendada kuulmisaparaate, vaid oleme toetavaks lahenduseks juhtudel kui kuulmisaparaadid kõrvast ära võetakse – näiteks laadimise või magamise ajal.“ selgitab kaasasutaja ja tegevjuht Mart Sergo.

Soundfr on tehisintellektil põhinev lahendus, mille esmane versioon tuvastab ülimalt täpselt helisid – näiteks uksekella, suitsuanduri, beebi nutu ning annab kasutajale neist reaalajas märku.

Soundfri tugevus peitub ise õpetatavas AI-s, mis kohandub iga kasutaja koduste tingimustega. Kujutage ette “Shazam” äppi, aga muusika asemel tuvastab Soundfr lahendus ülimalt täpselt klientide kodudes toimuvaid helisid nt uksekell, suitsuandur, lapse nutt ja kõik muud helid, mida kasutaja soovib AI-le õpetada. See vähendab valeteateid ja pakub turul oluliselt paremat toimivust kui standardsed “üks lahendus kõigile” seadmed, andes ettevõttele märkimisväärse konkurentsieelise. Soundfr ühendab kõrgetasemelise AI närvivõrgustiku, selge kasutajaväärtuse ja suure turu võimaluse – luues võimaluse nii positiivseks mõjuks kui ka tugevaks kasvuks.

Foto: Freepik

Lahendus sai alguse kaasasutaja Diana isiklikust vajadusest ja tema 16-aastasest kogemusest kuulmisabivahendite müügis. Koos Mart Sergo, Karl Ruubel ning Ago Timuskaga, loodi tehnoloogia, mis vastab reaalsele, pikaajaliselt alateenindatud turuvajadusele.

Kraav lisas, et kuigi kasutajad võtavad uued lahendused kiiresti omaks, võib spetsialistidel tekkida kõhklusi: „Harjumus varasemate meetoditega ja vähene kokkupuude digivahenditega võivad põhjustada vastasseisu. Kuid edukad kasutuslood ja tehnoloogia tõhusus aitavad suhtumist järk-järgult muuta. Ka Helli areneb kasutades pidevalt, ning järjest lisandub sõnu ning viise abivajajaid aidata.“

Soundfr. ja Helli kuuluvad tänavuaastasesse Health Founders Estonia kiirendiprogrammi. Sel aastal on kiirendisse valitud 34 tervisetehnoloogia ettevõtet. Programm toetab tervisetehnoloogia ettevõtete kasvu alates innovaatiliste ideede arendamisest kuni nende viimist investor- ja turuvalmiduseni ning ekspordini.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programmi Startup Estonia koostöös Health Founders Estoniaga toetab järgmisel neljal aastal teadmuspõhiste tervisetehnoloogia iduettevõtete asutamist Eestis, panustades idu- ja kasvuettevõtete kasvu nii siseriiklikult kui ka globaalselt, ning arendades kogu Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi ning võrgustikku.