20

november 2026
20.november 2026

Jõulutraditsioonid Eestis: uuring näitab, kuidas Eesti inimesed jõule tähistavad

Joanna Koovit

Toimetaja

Kertu-Kätlin Käis
4 min
Foto: Freepik
Loe AI kokkuvõtet ▾

Eestis peetakse pühadeaja kõige pidulikumaks päevaks enamasti jõululaupäeva, kuid oluline osa on ka vana-aasta õhtul ning kõigil pühadepäevadel. Peamised traditsioonid on pere ühiselt jõuluõhtusöögi söömine, kingituste tegemine ja kuuse ehtimine, mille olulisus varieerub vanusegruppide lõikes. Kodudes kasutatakse erinevaid jõulukaunistusi, näiteks vanikuid, jõulutulesid ja advendikalendreid, ning väiksemad pühadekombeid nagu salmi lugemine ja jõulufilmide vaatamine on samuti levinud. Traditsioonide hoidmine ja uute loomine aitab peredel koos aega veeta ning säilitada mälestusi.

See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.

Ligi pooled Eesti elanikud (48%) peavad pühadeaja kõige pidulikumaks päevaks jõululaupäeva, veerand (25%) aga vana-aasta õhtut. Veel veerand (25%) peab kõiki pühadepäevi võrdselt eriliseks. Olenemata sellest, millist päeva kõige rohkem oodatakse, on pereringis koosolemine ja ühised traditsioonid pühade tähtis osa. Peolaua ümber kogunemine ja ühine kuuse ehtimine on hetked, mis muudavad pühadeaja eriliseks.

Peolaua ümber kogunemine ja ühine kuuse ehtimine on hetked, mis muudavad pühadeaja eriliseks.

Üle poole Eesti elanikest (59%) peab üheks olulisemaks traditsiooniks pere ühist jõuluõhtusööki, sellele järgnevad kingituste tegemine (39%) ja ühine kuuse ehtimine (39%). Veel mainiti sugulaste külastamist (22%) ja metsast jõulukuuse valimist (17%). Eri vanuses inimestel on oma lemmiktraditsioonid. Ühine kuuse ehtimine on eriti tähtis 30- kuni 39-aastastele (50%) ja 40- kuni 49-aastastele (43%), sugulaste külastamist mainivad aga sagedamini 18- kuni 29-aastased (28%) ja 40- kuni 49-aastased (28%).

Foto: IKEA

Eesti kodudes loovad pidulikku meeleolu mitmesugused kaunistused. Kõige populaarsemad on vanikud ja jõulutuled (59%), neile järgnevad pühadeteemalised kaunistused, näiteks lumememmed, põhjapõdrad ja jõuluvanad (36%) ning küünlad (33%). Iga viies elanik (21%) riputab uksele advendipärjaga ja peaaegu iga viiendas kodus (19%) on advendikalender.

„Neile, kes elavad väikesel pinnal ja otsivad traditsioonilisele kuusele alternatiivi või soovivad jõulusokkide riputamise asemel loomingulist advendikalendrit, võib seinale riputada hoopis kuusekujulise seinakaunistuse. Kokkuvolditava männipuidust kaunistuse laiust saab muuta ning ehtida oma lemmikehetega. Sellest saab teha ka advendikalendri ning riputada külga iga päeva jaoks väikesed nummerdatud kotikesed, kingitused või sokid. Pärast pühi saab kaunistuse kokku voltida ja järgmise aastani hoiule panna,“ soovitas IKEA sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere.

Peamiste peretraditsioonide kõrval on Eesti peredel ka oma väiksemaid pühadekombeid. Salmi lugemine enne kingituste avamist ja jõulufilmide vaatamine on mõlemad olulised traditsioonid 14% elanike jaoks, neile järgneb jõuluturgude külastamine (7%). Ühist küpsetamist ja kirikus käimist mainisid 5% vastanutest. Traditsioonid erinevad aga põlvkonniti. Filmide vaatamine on eriti populaarne 18- kuni 29-aastaste (24%) ja 30- kuni 39-aastaste (22%) seas, salmi lugemist enne kingituste avamist mainivad kõige sagedamini 60- kuni 74-aastased (22%).

Foto: IKEA

„Väikesed pühadekombed on suurepärane võimalus lähedastega koos aega veeta. Talvisele filmiõhtule annavad hubase meeleolu pidulikud maiused, näiteks õhukesed piparkoogid, ning soe kakao või glögi. Pehmed pleedid ja padjad teevad õhtu veelgi mugavamaks. Kui sulle meeldib küpsetada, võib koos lähedastega teha piparkooke või kaunistada piparkoogimaja. Sellised lihtsad tegevused toovad pereliikmed kokku ja loovad nii uusi mälestusi kui ka uusi traditsioone,“ ütles Mikvere.

Väikesed pühadekombed on suurepärane võimalus lähedastega koos aega veeta.

Põlvest põlve edasi antud jõulukaunistused aitavad hoida elus ka perekonna mälestusi. Kuigi vaid 3% Eesti elanikest nimetab aastate jooksul jõuluehete kogumist oluliseks peretraditsiooniks, hoiab peaaegu kaks kolmandikku (65%) kaunistusi alles, sest nendega on seotud armsad mälestused, isegi kui neid enam ei kasutata.

„Üks võimalus uue peretraditsiooni loomiseks on lisada igal aastal jõulukaunistuste kogusse üks eriline ehe. See võib olla kogu perega koos valitud kaunistus või puhkusereisilt kaasa toodud meene. Aja jooksul hakkavad need ehted meenutama ühiseid elamusi ja erilisi hetki. Sentimentaalse väärtusega kaunistused väärivad jõulude ajal erilist kohta. Kastis hoidmise asemel riputa need kuusele või kaunista nendega kodu nii, et kõik saavad imetleda. Õrnad ehted võid asetada klaaskupli alla, kus need on kaitstud ja samal ajal kõigile näha,“ soovitas Mikvere.