Uute oskuste omandamiseks ei ole vaja pühendada päevas tunde, vaid ka 60 minutiga on võimalik märgatavaid tulemusi saavutada, kui õppimisele teadlikult läheneda. Soovitatav on seada konkreetne ja jõukohane eesmärk, luua häiriv vaba keskkond ning jagada õppimisaeg väiksemateks osadeks koos pausidega. Uute teadmiste kinnistamiseks on kasulik neid kohe proovile panna ja regulaarselt korrata. Tehisintellekti tööriistad võivad õppimist toetada, kuid nende kasutamisel tuleb säilitada kriitiline suhtumine.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Võõrkeele õppimine, muusikainstrumendi mängimisega alustamine või uute tööalaste oskuste omandamine on eesmärgid, mida sageli edasi lükkame, sest nende saavutamine tundub nõudvat sadu tunde harjutamist. Tegelikult ei pea millegi uue õppimiseks iga päev tundide kaupa raamatute taga istuma. Ka 60 minutiga on võimalik märgatavaid tulemusi saavutada, kui õppimisele teadlikult läheneda. Ekspert jagab kolme soovitust, kuidas uusi teadmisi kiiremini ja tõhusamalt omandada.
Ka 60 minutiga on võimalik märgatavaid tulemusi saavutada, kui õppimisele teadlikult läheneda.
Enne maailmakuulsaks saamist veetsid ansambli The Beatles liikmed lugematuid õhtuid Hamburgi väikestes klubides esinedes. Nende lugu kirjeldas oma menukis „Outliers“ kirjanik Malcolm Gladwell, kes populariseeris niinimetatud 10 000 tunni reeglit. Selle kohaselt nõuab erakordse meisterlikkuse saavutamine aastaid sihipärast harjutamist.
Hilisemad uuringud on aga näidanud, et ei ole olemas kindlat tundide arvu, mis tagaks mõne oskuse täieliku valdamise. Pealegi on oma ala tippspetsialistiks saamine ja igapäevaelus kasuliku oskuse omandamine kaks väga erinevat eesmärki.
Samsungi Eesti kommunikatsioonijuhi Saskia Kivi sõnul võib esimesi tulemusi saavutada märksa kiiremini, kui eesmärk on näiteks õppida selgeks mõned võõrkeelsed väljendid või tutvuda uue arvutiprogrammi kasutamisega.
Sea eesmärk, mille suudad tunniga saavutada
Üks suurimaid takistusi uute oskuste omandamisel on liiga kõrged ootused ja ebarealistlikult ambitsioonikad eesmärgid. Kui võtta sihiks võõrkeele või programmeerimise õppimine, võib ülesanne tunduda sedavõrd mahukas, et ei oskagi kusagilt alustada. Seetõttu soovitab Kivi jagada suuremad eesmärgid väiksemateks ja jõukohasemateks ülesanneteks, mis võimaldavad edusamme kiiremini märgata.
Näiteks kui plaanid nädalavahetuseks reisi Itaaliasse, võid 60 minutiga selgeks õppida kümme kõige kasulikumat itaaliakeelset väljendit. Esimesed 15 minutit tasub pühendada sõnade ja väljendite meeldejätmisele, järgmised 30 minutit vestluste harjutamisele ning viimased 15 minutit proovida hakkama saada ilma märkmete abita. Nii võid juba tunni möödudes osata ennast tutvustada, restoranis toitu tellida või arvet küsida.
„Enne õppima asumist soovitan endalt küsida, mida täpselt soovid tunni aja pärast osata. Eesmärk peaks olema piisavalt konkreetne, et saaksid ise hinnata, kas oled selle saavutanud. Näiteks võiks sihiks võtta mitte lihtsalt itaalia keele õppimise, vaid oskuse restoranis lühikese vestlusega hakkama saada. See aitab õppimisele teadlikumalt keskenduda ja märgata edusamme, mis omakorda motiveerivad jätkama,“ selgitab Kivi.
Eesmärk peaks olema piisavalt konkreetne, et saaksid ise hinnata, kas oled selle saavutanud.
Loo keskkond, kus on lihtsam keskenduda
Isegi kui oled õppimiseks eraldanud terve tunni, võib suur osa sellest kuluda telefoniteavituste kontrollimisele, vajaliku teabe otsimisele või erinevate rakenduste vahel liikumisele. Seetõttu tasub enne alustamist vajalikud õppematerjalid valmis panna, ebavajalikud teavitused välja lülitada ning luua keskkond, kus miski tähelepanu ei hajuta.
Kui terve tunni jooksul keskendumine tundub keeruline, tasub õppimisaeg jagada kaheks umbes 25-minutiliseks osaks, mille vahele jääb lühike paus. Pausi ajal on soovitatav ekraanist eemalduda, veidi liikuda või jalutada, selle asemel et sotsiaalmeedias aega veeta. Ülejäänud minutid võiks pühendada õpitu meenutamisele ja olulisemate mõtete kokkuvõtmisele.
Õppimist võivad lihtsustada ka õigesti valitud tehnoloogilised abivahendid. Näiteks Samsung Galaxy Tab S12 seeria tahvelarvutites saab korraga avada mitu rakendust. Nii on võimalik ekraani ühes osas õppematerjale lugeda ning teises märkmeid teha või tehisintellekti assistenti kasutada. Tahvelarvutiga kaasas oleva S Pen pliiatsiga saab käsitsi märkmeid kirjutada, skeeme joonistada ja olulist teavet üles tähendada ning hiljem käsitsi kirjutatud teksti digitaalseks tekstiks teisendada.
Eksperdi sõnul peaks tehnoloogia siiski õppimist toetama, mitte muutuma täiendavaks tähelepanu hajutajaks. Seetõttu on oluline valida vaid need tööriistad, millest on päriselt kasu, ning keskenduda korraga ühele ülesandele.
Tehnoloogia peab õppimist toetama, mitte muutuma täiendavaks tähelepanu hajutajaks.
Pane uued teadmised kohe proovile
Uut teavet lugedes võib sageli tunduda, et kõik on arusaadav. Hiljem aga selgub, et isegi peamisi mõtteid on keeruline meenutada. Seetõttu on üks tõhusamaid õppimisviise mitte üksnes materjali kordamine, vaid ka oma teadmiste regulaarne kontrollimine.
Näiteks kui püüad mõista, kuidas inflatsioon toimib, pane pärast selgituse lugemist märkmed kõrvale ja proovi nähtust oma sõnadega kellelegi teisele selgitada. Kui jääd hätta, pöördu tagasi nende kohtade juurde, mis veel segaseks jäid. Järgmisel päeval tasub õpitut uuesti meenutada ja oma teadmisi kontrollida. Selline kordamine aitab uut teavet paremini kinnistada ja pikemalt meeles pidada.
Kivi sõnul võivad õppimisel abiks olla ka tehisintellekti tööriistad, mis võimaldavad lisaks teabe otsimisele uusi teadmisi praktiliselt rakendada.
„Selle asemel et paluda tehisintellektil kohe valmis vastus anda, proovi muuta see oma õpetajaks. Näiteks võid paluda tal esitada valitud teemal viis küsimust, oodata iga küsimuse järel sinu vastust ning eksimuse korral selgitada viga ja tuua täiendav näide. Nii saad kohe teada, millest oled juba aru saanud ja millised teadmised vajavad veel täiendamist. Samas ei tasu unustada, et ka tehisintellekti esitatud teabesse tuleb suhtuda kriitiliselt,“ soovitab ekspert.
Selle asemel et paluda tehisintellektil kohe valmis vastus anda, proovi muuta see oma õpetajaks.
Kuigi ühe tunniga ei ole tõenäoliselt võimalik uut oskust täielikult omandada, võib sellest piisata esimeste käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks. Isegi väikesed edusammud võivad suurendada enesekindlust ja anda motivatsiooni õppimisega jätkata.




