Eesti ja Soome raadio- ning telekoostöö ulatub tagasi 1929. aastasse ning on aidanud kahe riigi vahel kujundada vastastikust kultuuritunnetust, võimaldades inimestel õppida teineteise keelt ja kultuuri. Teise maailmasõja ja Eesti okupeerimise ajal muutus ringhääling poliitiliste sõnumite vahendiks, kuid kultuurivahetus jätkus muusika ja meelelahutuse kaudu. 1966. aastal alanud mälumäng „Naapurivisa“ ning 1970. aastatel Soome televisiooni jälgimine aitasid eestlastel põhjanaabrit paremini tundma õppida. Eesti iseseisvuse taastamisega suurenes ka soomlaste huvi Eesti vastu ning meedia muutus oluliseks sillaks kahe rahva vahel. Tulevikus loodetakse ERRi ja Yle koostöö taas tihedamaks muuta, et edendada vabamat sisuvahetust.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eestlased jälgisid Soome televisiooni kaudu põhjanaabrite elu ja kultuuri juba aastakümneid, kuid paljude soomlaste jaoks algas Eesti põhjalikum avastamine alles laulva revolutsiooni ajal. Soome Instituudi juhataja ja pikaajalise Yle ajakirjanikukogemusega Hannele Valkeeniemi rääkis Tallinna Teletorni fookuspäeval „Välismaine nõukaaeg“, kuidas kahe riigi raadio- ja telekoostöö on aidanud peaaegu sajandi jooksul ületada poliitilisi piire ning kujundada vastastikust kultuuritunnetust.
Valkeeniemi sõnul ulatuvad Eesti ja Soome ringhäälingukoostöö juured 1929. aastasse, mil Tallinnast tehti esimene otseülekanne Soome. Juba enne Teist maailmasõda vahetati heliplaate, noote ja reportaaže, korraldati ühiseid kultuurisündmusi ning õpetati raadio vahendusel teineteise keelt.
Tihe koostöö näitas, et raadio ei olnud üksnes uudiste ja meelelahutuse edastamise vahend, vaid pakkus kahe naaberrahva inimestele võimalust õppida tundma teineteise keelt, muusikat ja kultuuri.
Tihe koostöö näitas, et raadio ei olnud üksnes uudiste ja meelelahutuse edastamise vahend, vaid pakkus kahe naaberrahva inimestele võimalust õppida tundma teineteise keelt, muusikat ja kultuuri.
Sõda ja okupatsioon muutsid ringhäälingukoostöö olemust
Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine katkestasid senise koostöö ning muutsid raadio ja televisiooni rolli. Ringhäälingust sai poliitiliste sõnumite ja propaganda vahend, kuid piirangutest hoolimata liikusid üle Soome lahe jätkuvalt muusika, kultuur ja meelelahutus.
Üheks eredamaks näiteks kujunes Georg Otsa esitatud „Saaremaa valss“, mis võitis Soomes paljude kuulajate südamed. Laul näitas, kuidas kultuur võis jõuda inimesteni ka ajal, mil ametlikud suhted olid piiratud ning vaba teabevahetus kahe riigi vahel polnud võimalik.
Muusika aitas hoida Eestit soomlaste teadvuses ning pakkus võimalust tajuda naaberrahva kultuuri ka poliitiliselt keerulisel ajal.
Muusika aitas hoida Eestit soomlaste teadvuses ning pakkus võimalust tajuda naaberrahva kultuuri ka poliitiliselt keerulisel ajal.
„Naapurivisa“ kasvas kahe riigi ühiseks kultuurinähtuseks
Erilise koha Eesti ja Soome ühises teleajaloos saavutas 1966. aastal alanud mälumäng „Naapurivisa“. Mõlemas riigis erakordselt populaarseks kujunenud saade pakkus võistlejatele võimalust panna proovile oma teadmised naaberriigist ning tõi Eesti ja Soome vaatajad ühise teleprogrammi ette.
Saate populaarsust näitas seegi, kuidas võistlejaid pärast koju naasmist vastu võeti. Valkeeniemi meenutas, et osalejaid tervitati plakatitega ning mälumängust kujunes omaette kultuuriline fenomen.
Eestlased õppisid Soomet tundma teleekraani kaudu
1970. aastatel valminud Espoo telemast avas Eesti vaatajatele võimaluse jälgida Soome televisiooni. Lääne filmid, muusika, reklaamid ja uudised tõid eestlaste kodudesse maailma, mis jäi väljapoole Nõukogude Liidu piire.
Soome televisiooni jälgimine aitas eestlastel õppida keelt ning saada osa põhjanaabrite igapäevaelust ja kultuurist. Paljud soomlased aga ei teadnud, kui oluline roll oli nende teleprogrammidel teisel pool lahte ning kui tähelepanelikult Eestis Soome saateid vaadati.
Paljud soomlased aga ei teadnud, kui oluline roll oli nende teleprogrammidel teisel pool lahte ning kui tähelepanelikult Eestis Soome saateid vaadati.
Nii kujunes kahe naaberrahva kogemus erinevaks. Eestlastele oli Soome televisioon aastakümneid oluline teabe- ja kultuuriallikas, kuid Soomes Eestit samavõrd põhjalikult ei tuntud.
Iseseisvuse taastamine kasvatas soomlaste huvi Eesti vastu
Paljude soomlaste jaoks algas Eesti lähem avastamine alles laulva revolutsiooni ja iseseisvuse taastamise ajal. Soome meediasse jõudsid vahetud reportaažid, intervjuud ja dokumentaalfilmid, mis tutvustasid siin toimuvat ning aitasid mõista eestlaste iseseisvuspüüdlusi.
Kui eestlased olid saanud Soome elu jälgida teleekraani kaudu juba pikka aega, siis nüüd hakkas ka Eesti Soome vaatajate jaoks senisest selgemalt avanema. Meediast kujunes taas oluline sild, mille kaudu jõudsid inimesteni naaberriigi sündmused, lood ja ühiskondlikud muutused.
Meediast kujunes taas oluline sild, mille kaudu jõudsid inimesteni naaberriigi sündmused, lood ja ühiskondlikud muutused.
Tulevikku vaadates loodab Valkeeniemi, et ERRi ja Yle koostöö muutub taas tihedamaks ning kahe riigi rahvusringhäälingud saavad senisest vabamalt saateid ja muud sisu vahetada. „Ma tean, et see on keeruline ja kallis ning koosneb tuhandest tükist. Aga unistamisel ei ole piire, nii nagu signaalil ei ole piiri.”
Vaata Hannele Valkeeniemi täispikka ettekannet!
Vaata videost, kuidas on Eesti ja Soome ringhäälingukoostöö peaaegu sajandi jooksul arenenud ning millist rolli on raadio ja televisioon mänginud kahe naaberrahva kultuuritunnetuse kujunemisel.
GoodNewsi videosari „Aken teise maailma“ toob vaatajani Tallinna Teletorni fookuspäeva „Välismaine nõukaaeg“ ettekanded ja vestlused. Sari avab Eesti ja Soome ühist teleajalugu ning uurib meedia rolli meie elus eile, täna ja homme.










