Eesti Inimõiguste Keskus viib Euroopa Nõukogu tellimusel läbi uuringut LGBTI+ inimeste juurdepääsust eluasemele Eestis, analüüsides aastatel 2026–2027 kehtivaid õigusakte, poliitikaid ja igapäevast praktikat. Uuring keskendub diskrimineerimisele eluaseme leidmisel ja säilitamisel ning kaardistab nii edusamme kui kitsaskohti. Töö raames korraldatakse riiklik ümarlaud, kus osalevad erinevad ametiasutused ja vabaühendused, et leida koostöös lahendusi. Uuringu lõpus valmib avalik raport praktiliste soovitustega võrdse kohtlemise edendamiseks eluasemevaldkonnas Eestis ja Euroopas.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kodu on koht, kus inimene peaks saama end tunda turvaliselt, hoitult ja vabalt. Kui aga eluaseme leidmine või säilitamine sõltub inimese seksuaalsest sättumusest või sooidentiteedist, võib ebavõrdne kohtlemine mõjutada palju enamat kui ainult elukohta.
Eesti Inimõiguste Keskus viib Euroopa Nõukogu tellimusel läbi uuringu, mis keskendub LGBTI+ inimeste juurdepääsule eluasemele ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele Eestis. Uuringus vaadeldakse aastatel 2026–2027 Eesti õigusakte, poliitikaid ja igapäevast praktikat ning kaardistatakse nii seniseid edusamme kui ka kitsaskohti.
Kodu on turvatunde alus
Eesti Inimõiguste Keskuse juht Egert Rünne rõhutab, et eluasemega seotud diskrimineerimisel võivad olla inimese elule tugevad tagajärjed. „Kodu on turvatunde alus. Kui inimene ei saa oma identiteedi tõttu üürida korterit, ta visatakse seetõttu kodust välja või ta ei julge pöörduda varjupaika, mõjutab see kogu tema elu – nii tervist, tööd, suhteid kui ka toimetulekut laiemas mõttes,“ sõnab Rünne.
Foto: Magnific
Uuringus vaadeldaksegi, millised võimalused on LGBTI+ inimestel Eestis eluaset leida ja säilitada ning kas olemasolevad süsteemid pakuvad piisavat kaitset olukordades, kus inimene kogeb diskrimineerimist või satub eluaseme kaotamise ohtu.
Fookuses on nii seadused kui ka päriselu kogemused
Töö tugineb Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele, mis käsitleb seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel diskrimineerimise vastu võitlemist.
Uuringu käigus analüüsitakse Eesti õigusakte ja poliitikaid, kuid sama oluline on vaadata, kuidas need igapäevaelus toimivad. Kaardistatakse head praktikad, senised arengud ja probleemkohad, et saada võimalikult terviklik pilt LGBTI+ inimeste olukorrast eluasemevaldkonnas.
Foto: Magnific
Ühe osana kutsutakse kokku riiklik ümarlaud, kuhu kaasatakse ametiasutused, võrdõiguslikkuse edendajad, vabaühendused ja teised valdkonnaga seotud osapooled.
Lahendused sünnivad koostöös
Ümarlaua eesmärk on tuua ühe laua taha erinevad kogemused ja vaatenurgad. Ametiasutustel, vabaühendustel ja kogukondadel on kõigil erinev teadmine sellest, millised takistused inimestel eluasemeturul ette tulevad ja millised lahendused võiksid töötada. Selline koostöö aitab vältida olukorda, kus probleemide lahendamisel lähtutakse ainult seaduse tekstist või statistikast, kuid inimeste päris kogemused jäävad kõrvale.
Avalik raport annab soovitused edasiseks
Uuringu lõpptulemusena valmib avalik raport koos praktiliste soovitustega. Selle eesmärk on toetada võrdse kohtlemise edendamist eluasemevaldkonnas nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas. Raport esitatakse Euroopa Nõukogule ja tehakse kättesaadavaks kõigile huvilistele.
