Wise ja Norstat viisid 2025. aasta kevadel kuuendat korda läbi üleriigilise noorteuuringu, et kaardistada huvi IT- ja tehnoloogiasektori vastu. Tulemused peegeldavad, et tehnoloogiahuvi ei ole endiselt veel universaalne – osad piirkonnad ja rühmad ei tunne end sektoriga seotuna. Uuringus osales üle kolmesaja 16–19-aastase põhikooli lõpuklassi, gümnaasiumi ja kutsekooli noore üle kogu Eesti.

„Tehnoloogia on järjest olulisem osa meie igapäevaelust, mis mõjutab kõiki sektoreid. Selleks, et Eesti idufirmade edulugu jätkuks, vajame rohkem tehnoloogiaalaste teadmistega inimesi, kes suudavad luua maailmamuutvaid lahendusi globaalsetele probleemidele, kasvatada edukaid ettevõtteid ja seeläbi Eesti majandust edasi viia,” ütleb Sandra Horma, Wise’i finantskuritegevuse tõkestamise operatsioonide juht.

Selleks, et Eesti idufirmade edulugu jätkuks, vajame rohkem tehnoloogiaalaste teadmistega inimesi, kes suudavad luua maailmamuutvaid lahendusi globaalsetele probleemidele, kasvatada edukaid ettevõtteid ja seeläbi Eesti majandust edasi viia.

Tehnoloogia valdamine on oskus, mis loob võimalusi igale noorele. Aga need võimalused peavad olema nähtavad ja kättesaadavad kõigile – ka tüdrukutele ja noortele maapiirkondadest. “Wise’i suurim kontor asub Tallinnas: täidame siitsamast oma globaalset missiooni luua parimat viisi raha liigutamiseks ja haldamiseks kogu maailmas. Tehnoloogiateadmistega tipptalendid on selle jaoks kriitilise tähtsusega ning meie kogemus näitab, et mitmekesised tiimid loovad parimaid tooteid ja teenuseid. Seepärast on äärmiselt oluline, et ka tehnoloogiaharidus oleks kõigile võrdselt kättesaadav,” lisab Horma.

Foto: Freepik

Tehnoloogiahariduses valitseb endiselt sooline lõhe

• 41% poistest plaanib kindlasti või tõenäoliselt minna õppima IT- või tehnoloogiaeriala. Huvi on mullusega võrreldes veidi langenud (2024: 47%), kuid püsib endiselt tugevana – pea iga teine poiss kaalub tehnoloogiaalast karjääri oma tuleviku osana.
• 16% tüdrukutest plaanib tehnoloogiaga seotud erialale õppima minna (2024: 11%). Mõningane tõus möödunud aastaga on rõõmustav, kuid suur vahe poistega näitab, et tehnoloogiaerialad on tüdrukute jaoks endiselt kauged.
• 61% tüdrukutest vastas, et nad tõenäoliselt või kindlasti ei plaani tehnoloogiaga tulevikus tegeleda. Enamus tüdrukuid välistab valdkonna juba enne kõrgkooli, mis viitab tugevale hoiakulisele barjäärile.
• Poiste seas oli kindlaid või tõenäolisi eitajaid 35%, mis näitab, et kuigi kõhklejaid leidub ka poiste seas, on nende positiivsus tehnoloogiahariduse omandamise osas oluliselt suurem.

“On selge, et tüdrukute kaasamiseks tehnoloogiasektorisse on vaja sihipäraseid samme – seda ei saa jätta juhuse hooleks. Haridussüsteem, tööandjad ja eeskujud peavad näitama, et tehnoloogiavaldkond on igaühe jaoks,” ütleb Horma. „Peame alustama rohujuuretasandilt, sest näeme endiselt, et sooline ebavõrdsus tehnoloogiavaldkonnas algab juba noores eas. Tegelikult on tehnoloogiavaldkond igaühe jaoks – see on loov, praktiline ja võimalusterohke,“ ütleb Horma.

Tegelikult on tehnoloogiavaldkond igaühe jaoks – see on loov, praktiline ja võimalusterohke.

Tehnoloogiasektori kogemus näitab, et mitmekesised tiimid loovad parimaid tooteid ja teenuseid, kuid Eestis on naised tehnoloogiateadmisi nõudvates ametites endiselt alakaasatud. Seetõttu on eriti oluline tüdrukuid inspireerida ja valdkonda kaasata juba noores eas – olgu see siis töövarjupäevade, koolituste või eeskujude kaudu.

Noorte huvi jaotub piirkonniti ebaühtlaselt

Ka maakondade lõikes joonistuvad tehnoloogiahariduse kohta välja suured kontrastid.

• Kõrgeim huvi tehnoloogiaerialade vastu on sel aastal Ida-Virumaal, kus 42% noortest plaanib IT- või tehnoloogiavaldkonnas edasi õppida – tõus mulluselt 35%-lt. Ka Tallinnas on huvi märgatavalt kasvanud: 38% noortest soovib nüüd tehnoloogiaharidust, võrreldes 24%ga eelmisel aastal.
• Järvamaa ja Viljandimaa näitavad samuti tõusu – mõlemas on huvi kerkinud 25% pealt 33%ni. Pärnumaal on näitaja tõusnud 20%lt 26%ni. Tartumaal on tulemus sisuliselt samaks jäänud – 22% → 21%.
• Harjumaa ja Raplamaa püsivad tagasihoidlikumal tasemel: Harjumaa 18% → 20%, Raplamaa 13% → 20%. Jõgevamaa näitab langust: 17% → 13%, ja Läänemaa 20% → 17%.
• Kõige järsem kukkumine tuli Lääne-Virumaalt, kus veel eelmisel aastal soovis tehnoloogiaerialale minna pooled noored (50%), nüüd aga vaid 14%, mis tähendab lausa 36-protsendipunktilist langust.
• Hiiumaa, Saaremaa, Valgamaa, Põlvamaa ja Võrumaa on viis maakonda, kus sel aastal ei märkinud ükski vastanu, et ta plaaniks IT- või tehnoloogiaerialale õppima minna. Samas vastas Hiiumaal 100% ja Põlvamaal 67% vastanutest „ei oska öelda“, viidates pigem teadmatusest või vähesest kokkupuutest tulenevale ebakindlusele.

“Need tulemused ei ole juhuslikud, vaid peegeldavad ligipääsu, eeskujusid ja võimaluste nähtavust. Kui soovime, et Eesti tehnoloogiasektori edulugu jätkuks, vajame rohkem inimesi, kes sooviksid teha karjääri tehnoloogiavaldkonnas ning kasutada oma oskusi globaalsete probleemide lahendamiseks,“ rõhutab Horma.

Tehnoloogiaharidus paneb kõhklema, kuid sektor on atraktiivne

Kui noortelt uuriti, kas nad tahavad tulevikus töötada tehnoloogiasektoris, tõusis huvinäitaja mõnevõrra võrreldes huviga tehnoloogiahariduse vastu. 46% poistest ja 34% tüdrukutest ütlesid, et soovivad kindlasti või tõenäoliselt töötada kas tehnilises või toetavas rollis tehnoloogiaettevõttes.

Foto: Freepik

“Kuigi tehnoloogiahariduse huvi osas on veel arenguruumi, on sektor ise töövõimaluste poolest atraktiivne. Paljud noored näevad enda tulevikku tehnoloogiasektoris ja mõistavad, et see pakub karjäärivõimalusi väga erineva hariduse ja taustaga inimestele, kelle hulka kuuluvad lisaks tehnoloogiaharidusega spetsialistidele ka näiteks personalijuhid, turundajad ning mitme teise eriala esindajad,” ütleb Horma.

Rollivalikute järgi joonistub aga välja tuttav muster:

• 57% poistest valiks tehnoloogiasektoris ametiks programmeerimise, 38% küberturbe ja 28% robootika.
• Tüdrukutest 54% soovib töötada turunduses, 34% disainis, 33% personali- ja kontoritöös.

“See kindlasti ei tähenda, et tüdrukud ei sobiks tehnoloogiasse, vaid nad vajaksid rohkem endasarnaseid eeskujusid ning toetust tehnoloogiasektorisse sisenemisel,” arvab Horma. Wise’i sõnul on vaja teha tehnoloogiast noortele põnev teema: „See pole ainult koodimine, vaid ka andmeanalüüs ja testimine või hoopis (küber)turvalisusega seotud teemad. Võimalusi on palju. Tehnoloogia mõistmine ja selle enda kasuks tööle panemine on päev päevalt üha vajalikum oskus.”

Et toetada silmapaistvaid IT-erialadel õppivaid naistudengeid, annab Wise kaks korda aastas välja Tartu Ülikooli ja TalTechi naisüliõpilastele mõeldud stipendiumit. Taotlusvoorud on avatud igal kevadel ja sügisel.