Eve Krautmann rõhutab, et tõeline juhtimine põhineb sisemisel tasakaalul ja teadlikkusel ning ei saa tugineda teiste juhtimismudelite kopeerimisele. Juht peab tundma oma väärtusi ja piire ning suutma teha otsuseid ka surve all, olles samal ajal osav suhtleja, kes loob meeskonnas turvalise ja avatud õhkkonna. Loovus on tema sõnul oluline juhtimisoskuste osa, võimaldades paindlikkust ja uute ideede katsetamist. Muutused juhtimises sünnivad sisemisest valmisolekust, mitte sundusest, ning juhtimise aluseks on sisemine kindlus ja selgus.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Inimene ei saa olla hea juht, kui ta ei ole iseendaga kontaktis. Nii usub teadliku juhtimise ja sisemise väe mentor Eve Krautmann, kelle sõnul sünnib tõeline juhtimine sisemisest tasakaalust ja teadlikkusest. “Kui juht ei ole kontaktis iseendaga, muutuvad ka kõige paremad tööriistad kiiresti pealiskaudseks.”
Kui juht ei ole kontaktis iseendaga, muutuvad ka kõige paremad tööriistad kiiresti pealiskaudseks.
Head juhti ei saa kopeerida
Krautmanni sõnul on juhtide seas üks sagedasemaid vigu püüdlus järgida kellegi teise juhtimismudelit. Soov teha “nii nagu peab” võib viia olukorrani, kus kaob loomulik julgus ja sisemine selgus. „Kõige olulisem on olla suurepärane juht nii, et ise elu lainetel püsida, et samaaegselt ka kõigil teistel oleks väga hea ja samal ajal ka ettevõte kasvaks. See kombo tähendab, et peame leidma oma sisemise väe. Ja seda ei leia raamatutest või läbi selle, et mida keegi teine kuskil õpetab. Me peame leidma selle tarkuse enda seest.“
Kõige olulisem on olla suurepärane juht nii, et ise elu lainetel püsida, et samaaegselt ka kõigil teistel oleks väga hea ja samal ajal ka ettevõte kasvaks.
Eve Krautmann. Foto: GoodNews, Karen Härms
Tema sõnul ei ole probleem iseenesest õppimises ega koolitustes, vaid selles, kui välised teadmised asendavad sisemise tunnetuse. Juht, kes tunneb oma väärtusi ja piire, suudab teha otsuseid ka ebamugavates olukordades ning jääda iseendaks ka surve all.
Juht, kes tunneb oma väärtusi ja piire, suudab teha otsuseid ka ebamugavates olukordades ning jääda iseendaks ka surve all.
Suhtlemine loob inimeste vahele silla
Krautmann peab suhtlemisoskust juhtimise alustalaks. Ta selgitab, et kommunikatsioon ei ole lihtsalt üks pehme oskus, vaid oskus, millest sõltub kogu meeskonna dünaamika. „Kõik saab alguse kommunikatsioonist. Kui inimene ei oska kommunikeerida ja tal ei ole seda sotsiaalset oskust, siis ei saa ta mitte millegagi hakkama. Sul võib olla tehnilist kompetentsi, sul võib olla ükskõik, milliseid teadmisi, aga kui sa ei oska suhelda, siis kaugele nii ei jõua.“ Hea suhtlemine ei tähenda aga ainult oskust rääkida, vaid ka oskust kuulata, märgata ja luua turvaline ruum, kus inimesed julgevad oma mõtteid jagada. Juht ei pea olema ruumi kõige targem inimene, kuid ta peab suutma hoida keskkonda, kus teised saavad targaks kasvada.
Juht ei pea olema ruumi kõige targem inimene, kuid ta peab suutma hoida keskkonda, kus teised saavad targaks kasvada.
Loovus kui otsustusjulguse allikas
Lisaks juhtide mentordamisele on Krautmann ka aktiivne loomeinimene. Ta juhib loovkeskust Tiigrinotsu ning on kahe raamatu “Bloom” ja “Believe” autor ja illustraator. Tema jaoks ei ole loovus tööst eraldiseisev maailm, vaid mõtteviis, mis toetab ka juhtimist. “Loovus annab juhile paindlikkuse näha olukordi erinevatest nurkadest, katsetada ja vajadusel ka eksida. See loob organisatsioonis õhkkonna, kus ideed ei ole risk, vaid võimalus ning inimesed tunnevad, et neil on lubatud mõelda laiemalt kui ainult juhiste piires.”
Eve Krautmann. Foto: GoodNews, Karen Härms
Muutust ei saa peale suruda
Krautmann ei usu sundimisse ega kiiretesse lahendustesse, sest päris muutused sünnivad siis, kui inimesel tekib selleks sisemine valmisolek. „Ma ei tunne, et keegi peaks mind sunnitult kuulama. Juhtidel tekib enamasti endal selleks vajadus, sest nad inspireeruvad.“ See põhimõte peegeldub ka tema tööstiilis – ta ei paku juhtidele vastuseid, vaid aitab inimestel ise vajalikke küsimusi märgata ja küsida. Just sealt algab Krautmanni sõnul ka juhtimine, mis ei põhine autoriteedil, vaid sisemisel kindlusel ja selgusel.
