Kuigi naiselikkust seostatakse sageli välimuse või rollidega, joonistub üha selgemalt välja, et naiselikkuse tuum peitub hoopis füüsilise ja vaimse tervise tasakaalus. Millised igapäevased harjumused on Eesti naiste tervise aluseks? Kuidas ennast vaimselt toetada, ning millal on aeg pöörduda tervisekontrolli?

Naiselikkuse ja tervise seostest rääkisid naistekuu tuules kolm eri taustaga naist: Luisa Värk, Rita Rätsepp ja Kadi Oja.

Näitleja ja psühholoogi Rita Rätsepa jaoks on naiselikkus eelkõige enese eest hoolitsemine, nii emotsionaalsel kui füüsilisel tasandil.

“Naiselikkus on enese eest hoolitsemine, nii emotsionaalsel kui füüsilisel tasandil. Hoolitsetud välimus – soeng, naeratus, keelekasutus, kehahoid – kõik mis peegeldavad minu isikupära. Naiselikkus ei seisne ainult välimuses ja riietuses, vaid selles, kuidas ma endas ennast tunnen. Samas on naiselikkus ka teadlikkus oma väärtusest ja võime seista enda eest. Oskus tunda ja väljendada oma tundeid ilma hirmuta hinnangute ees,” kirjeldas psühholoog.

Naiselikkus on enese eest hoolitsemine, nii emotsionaalsel kui füüsilisel tasandil.

Osalt on naiselikkus tema jaoks pehme tugevus, ehk tasakaal tugevuse ja tundlikkuse vahel. “Naiselikult pehme hoolimine ja empaatiaoskus teiste vastu. Pereväärtuste hoidmine, kodukolde hoidmine,” sõnas ta.

Rita Rätsepp. Foto: Kalev Llilleorg

Oma tervise eest hoolitsemisel paneb ta eelkõige naistele südamele enda tervise esikohale asetamise. “Pereväärtuste ja kodukolde hoidmine on küll naiselikkuse oluline aspekt, kuid see ei tohiks tähendada, et peaksin ohverdama enda heaolu. Naiselikkus on ka oma piiride seadmine ja enda väärtustamine.”

Lisaks rõhutas Rita igapäevaste harjumuste prioritiseerimise olulisust: “Regulaarne liikumine, piisav uni ja tasakaalustatud toitumine ning igapäevane aja mahavõtmine on aluseks nii füüsilisele kui vaimsele tervisele.”

Riigikogu liikme ja muusiku Luisa Värgi sõnul on õnnelik naine terve ja naiselik.

Luisa Värgi jaoks on naise tervise jaoks samuti väga oluline uni. “Und olen viimasel aastal endale rohkem lubanud, sest puhanud naine on särav, õnnelik ja parem ema. Tervislik toitumine ja trenn on kindlasti ka need mis minu jaoks tuju ja tervist parandavad,” tõi ta välja.

Luisa Värk. Foto: Marilin Leenurm

Lisaks rõhutab Värk ka ennetava tervisekontrolli olulisust: “Püüan igal aastal külastada günekoloogi, et saada kinnitus et kõik on hästi.”

Kohin kogukonna eestvedaja ja Mindvalley suursündmuste juht Kadi Oja arvab, et tervise puhul peaks eelkõige keskenduma ennetusele, mitte ainult probleemide lahendamisele

Kohin kogukonna eestvedaja Kadi Oja rõhutab, et tervis ei hõlma pelgalt meie füüsilist keha, vaid on tasakaalus meie vaimse poolega, ning rõhk peaks eelkõige olema ennetamisel, mitte tagajärgedega tegelemisel. “Annan endast parima, et tervist hoida läbi teadlike valikute. Näiteks kuulan üha rohkem oma keha, toitun mitmekülgselt, liigun vastavalt enesetundele – vajadusel luban endal aeglustuda, et olla rohkem kontaktis iseendaga. Eriti naisena, kelle keha läbib elu jooksul nii palju muutusi, on see pidev kuulamine ja vastavalt sellele kohanemine minu jaoks võtmetähtsusega,” tõi ta välja.

Kadi Oja. Foto: Mardo Männimägi

Lisaks toitumisele, liikumisele ja unele on Oja jaoks igapäevase keskkonna ja sotsiaalsete suhete jaoks oluline ka erinevate keha ja meelt toetavate praktikate kasutamine. “Olen ajaga üha enam hakanud tähelepanu pöörama sellele, milline mõju minu enesetundele on ruumil, milles ma viibin ja inimestel, kes mind ümbritsevad. Naiselikkus algab enesetundest. Kui ma tunnen end energiliselt, tasakaalus ja tervena, peegeldub see ka minu enesekindluses, kohalolus, loovuses. Naiselikkus on elujõud, pehmus ja tugevus samaaegselt. Julgus olla kõige ausam versioon iseendast ning olla avatud pidevale arengule,” jagas Oja.

Naiselikkus on elujõud, pehmus ja tugevus samaaegselt.

Kuidas naisena pidevalt oma tervise eest hoolt kanda?

Kolme naise soovitustest joonistub välja, et oluline on hoolt kanda nii oma füüsilise kui vaimse tervise eest. “Kuigi saame jälgida oma enesetunnet, on vahepeal oluline oma füüsilise tervise puhul võtta arvesse ka erinevaid verenäitajaid, et oma keha toitumise ja näiteks vitamiinidega toetada,” tõi SYNLABi laboriarst Dr Anneli Raave-Sepp välja.

Tihtipeale ei saa me tema sõnul tegelikult enesetunde põhjal aru, mis meie kehas toimub ning seetõttu tuleks regulaarselt vereanalüüse anda. “Näiteks süüdistame sageli pidevas haigestumises stressi, kuid tegelikkuses võime haigestuda hoopis vitamiinide ja mineraalainete puuduse tagajärjel. Seda ei tohiks ignoreerida ning organismi vastupanuvõime langedes peaks pöörduma arsti poole ning kontrollima verenäitajaid. Näiteks võivad organismi vastupanuvõime langemist põhjustada D-vitamiini, folaadi või rauavaegus, samuti kilpnäärme häired,” täheldas dr Raave-Sepp.

Rauavaegus võib esineda kõigil, kuid eriti tähelepanelikud peaksid olema just naised, sest uuringute järgi kannatab rauapuuduse all iga viies naine.

“Rauavaegus võib esineda kõigil, kuid eriti tähelepanelikud peaksid olema just naised, sest uuringute järgi kannatab rauapuuduse all iga viies naine. Sagedamini esineb naistel rauapuudust just vererohkete menstruatsioonide tõttu ning raseduse ajal, kuid raua näitajale peaks suuremat tähelepanu pöörama ka taimetoitlased ja suurema koormusega treenijad. Ei tohi unustada, et rauapuudus ja aneemia võivad viidata ka mõne haiguse esinemisele: näiteks seedetrakti haigustele,“ selgitas SYNLABi laboriarst.

Rita Rätsepa soovitused igapäevase heaolu hoidmiseks:

• Pööra tähelepanu tekkinud väsimusele, meeleolumuutustele, füüsilistele märkidele, mis võivad olla stressimärgid ja reageeri neile varakult.
• Ütle endale, et kõike ei pea korraga tegema. Jaga ülesandeid ja prioriseeri tegemisi, jaga kohustusi ja küsi abi, kõike ei pea üksi kandma.
• Jälgi enese keha ja meelt, ära võrdle ennast teistega ja hoidu kindlasti igasugusest täiuslikkuse nõudest. Kellegi arvamus ei määratle sind!
• Leia tegevusi, mis annavad rõõmu ja taastavad energiat, näiteks hobid, looduses liikumine või sõpradega suhtlemine.