Eesti astub septembris märkimisväärse sammu haridustehnoloogia vallas, kui käivitub TI-Hüppe programm, mis varustab õpilased ja õpetajad professionaalsete tehisintellekti litsentside ja vajalike oskustega. Arvamusfestivalil arutasid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, andmeidu GDPR Register tegevjuht Krete Paal, TI-Hüppe programmi üks algatajaid Linnar Viik ning Telia Eesti tegevjuht Andre Visse, kas Eesti haridus on valmis tehisintellekti revolutsiooniks.
Telia tegevjuht, tehnoloogiavaldkonna ekspert ning TI-Hüppe SA nõukogu liige Andre Visse rõhutas, et Eesti ettevõtete ja haridussüsteemi konkurentsivõime sõltub otseselt meie võimest uut tehnoloogiat kiiresti omaks võtta.
Foto: Freepik
“Tehisintellekt on juba aastakümneid olnud igapäevane. 2022. aastal ChatGPT turule tulemisega ei toimunud mingit enneolematu revolutsiooni,” selgitas Visse. “Me oleme tehisintellekti erinevaid vorme kasutanud juba palju aastaid. See, mida me täna tehisintellektiks nimetame, on tegelikult suurtel keelemudelelil põhinev vestlusrobot,” sõnas ta.
Me oleme tehisintellekti erinevaid vorme kasutanud juba palju aastaid. See, mida me täna tehisintellektiks nimetame, on tegelikult suurtel keelemudelelil põhinev vestlusrobot.
Ettevõtted peavad kiiremini kohanema
Arutelupaneelis toodi välja, et üle 60% gümnaasiumiõpilastest kasutab juba praegu mingil määral tehisintellekti, samas kui vaid pooled Eesti ettevõtetest rakendavad seda teadlikult. Visse sõnul on see ohumärk konkurentsivõimele.
“Me näeme Telias, kui kasulik võib olla tehisintellekti tööriistade integreerimine tööprotsessidesse. Oleme kasutusele võtnud ettevõttesisese AI-assistendi, mis on ühendatud Microsoft 365 ökosüsteemiga ja tunneb iga töötaja konteksti – tema e-kirju, dokumente ja koosolekuid,” kirjeldas Visse. “See on märkimisväärselt tõstnud tõhusust.”
Foto: Freepik
Tsiteerides Suurbritannia ekspeaministrit Rishi Sunaki, rõhutas Visse: “Võidavad mitte need, kes tehnoloogiat loovad nagu USA ja Hiina, vaid need, kes seda kõige kiiremini ja laiapõhjalisemalt kasutusele võtavad.”
Võidavad mitte need, kes tehnoloogiat loovad nagu USA ja Hiina, vaid need, kes seda kõige kiiremini ja laiapõhjalisemalt kasutusele võtavad.
Haridussüsteem vajab teadlikku lähenemist
TI-Hüppe programm keskendub esialgu gümnaasiumidele, kus probleemid on juba ilmnenud – 23% õpilastest tunnistab plagieerimist ja 15% pingutab koolis vähem just tehisintellekti tõttu.
TI-Hüppe ellukutsuja ja nõukogu liige Linnar Viik tõi välja kolm võimalikku lähenemist tehisintellektile hariduses: keelamine, ignoreerimine või aktiivne kasutuselevõtt. Eesti on valinud viimase, mis hõlmab koostööd maailma juhtivate tehnoloogiaettevõtetega nagu OpenAI ja Google.
Haridusminister Kristina Kallas selgitas, et juba augusti teises pooles algavad esimesed TI-Hüppe koolitused gümnaasiumiõpetajatele. Ta rõhutas, et tehisintellekt ei vähenda õpetaja töökoormust, vaid muudab selle iseloomu. “Õpetajad peavad ümber mõtlema kogu õppeprotsessi – ei saa enam anda kodutöid, mille teeb tehisintellekt kiiresti ära,” rääkis Kallas.
Andmeidu GDPR Register tegevjuht Krete Paal tõi välja ka lapsevanemate hirmud. Tehisaru koolides kasutusele võtmisega on tekkinud mitmeid küsimusi: kas lapsed muutuvad rumalamaks, kas tehisintellekt asendab õpetajad ja kuidas suunata last õigesti.
TI-Hüppe eestvedaja Linnar Viik selgitas, et 1. septembril ei muutu mitte midagi ja samas muutub kõik – õpilased lähevad samasse kooli, aga hakkavad saama hoopis teistsugust haridust, millesarnast pole kunagi varem olnud.
- Eesti on Euroopa esimene riik, kes sellise ulatusliku programmiga alustab, tehes sellest ainulaadse eksperimendi maailmas.
