7. aprillil toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis koostööpäev, kus arutleti tervisedenduse rolli ja tuleviku üle Eestis. Üritusel rõhutati tervisedenduse kulutõhusust ning selle tähtsust vaimse tervise, eluviisist tingitud riskide ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel. Tervisedendajad tegutsevad keskkondade kujundajatena, et muuta tervislikud valikud lihtsamaks, ning nende tööks on vajalik nii kvalifitseeritud tööjõud kui ka toetav süsteem. Koostööpäeva käigus kaardistati praeguse süsteemi tugevused ja puudused ning koostati soovitused poliitikakujundajatele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
7. aprillil, maailma tervisepäeval, kogunesid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis enam kui 60 tervisedenduse spetsialisti, eksperti ja otsustajat üle Eesti. Koostööpäeva „Tervisedendus 2.0: tervisedendaja roll Eestis 2026″ avas sotsiaalminister Karmen Joller.
Hästi korraldatud tervisedendus on tõendatult kulutõhus ning aitab vähendada spetsialistide töökoormust, kes nende probleemide tagajärgedega tegelevad.
Vaimse tervise probleemid, eluviisist tingitud terviseriskid ja tervisealane ebavõrdsus on Eestis süvenevad ühiskondlikud probleemid. Hästi korraldatud tervisedendus on tõendatult kulutõhus ning aitab vähendada spetsialistide töökoormust, kes nende probleemide tagajärgedega tegelevad.
Sotsiaalminister Karmen Joller. Foto: Marek Metslaid
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on inimeste teadlikkus terviseteemadel hüppeliselt kasvanud ja palju kasutatakse abivahendeid Googlest ja tehisintellektist kuni nutikelladeni. See seab aga tervisedendajatele sootuks uued väljakutsed. „Peate orienteeruma maailmas, kus kõik justkui teavad tervisest kõike ja info on kättesaadav, ent samal ajal on ülekaalu levik epideemiline, järjest enam lapsi on rasvunud, südame-veresoonkonna haigused ja vähk on jätkuvalt peamised surmapõhjused,“ ütles Joller. „Siin on tohutu vastutus inimesel endal ja tema elustiilil ning tervisedendajad on need, kes motiveerivad ja ehitavad üles kogukondi, kes aitavad elustiili parandada. See on väga keeruline, aga väga tänuväärne töö. Aitäh teile selle eest!“
Siin on tohutu vastutus inimesel endal ja tema elustiilil ning tervisedendajad on need, kes motiveerivad ja ehitavad üles kogukondi, kes aitavad elustiili parandada.
Tervisedendusega on Eestis tegeletud juba üle 30 aasta. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis koolitatakse tervisedendajaid alates 2007. aastast ning õppekava on pidevas arengus, et vastata nii ühiskondlikele vajadustele kui ka tervisedendaja kutsestandardile. Tervisedendajad töötavad üle Eesti nii maakondlikes arendusorganisatsioonides, kohalikes omavalitsustes kui ka era- ja riiklikes asutustes.
Paneelarutelu teemal „Tervisedendaja: kompetentsid ja tööpõld“. Foto: Marek Metslaid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedenduse õppekava juht Nele Kunder sõnas: „Tervisedendajal on ainulaadne roll kujundada keskkondi ja tegureid, millest sõltub inimeste tervis. Selleks, et tervisedenduse mõju oleks ühiskonnas nähtav ja tuntav, on vaja nii kvalifitseeritud tööjõudu kui ka süsteemi, mis tervisedendajaid parimal moel rakendaks.”
Tervisedendajal on ainulaadne roll kujundada keskkondi ja tegureid, millest sõltub inimeste tervis.
Tervisedendaja on planeerija, võimestaja ja koordineerija, kes tegeleb terviseprobleemide juurpõhjustega. Erinevalt tervishoiutöötajatest ja paljudest teistest sotsiaal- ja tervisevaldkonna spetsialistidest ei tööta tervisedendaja inimestega üks-ühele, vaid kujundab elu-, töö- ja õpikeskkondi nii, et tervislik valik oleks lihtsaim valik. Tervisedendaja võtmekompetentsid on kirjeldatud tervisedendaja kutsestandardis.
Koostööpäev toimus Ottawa harta 40. aastapäeva tähistamise raames. Just see 1986. aastal vastu võetud rahvusvaheline kokkulepe kujundas tänapäevase arusaama tervisedendusest.
Päeva eesmärk oli kaardistada, mis toimib tänases tervisedenduse süsteemis hästi ja mis vajab parandamist. Lõpuks sõnastati ettepanekud poliitikakujundajatele ja otsustajatele.
