27

märts 2026
27.märts 2026

Sirje Karis Washingtonis: tehisaru on juba laste igapäevaelu osa, peame seda targalt suunama

Kristi Zirk

Portaali haldur

Mariann Sudakov
4 min
Sirje Karis. Foto: Eitvydas Kinaitis, Leedu presidendi kantselei
Loe AI kokkuvõtet

Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis osales Washingtonis toimunud kõrgetasemelisel arutelul, kus rõhutas tehisintellekti rolli hariduses kui tänapäevast reaalsust, mis vajab teadlikku juhtimist ja vastutust. Ta tutvustas Eesti tehisaru haridusprogrammi TI-Hüpe, mis toetab koole ja õpetajaid tehisintellekti kasutamisel õppimise tõhustamiseks ning rõhutas õpetajate olulist rolli vastutustundliku kasutamise juhendamisel. Samuti tõi ta esile turvalisuse ja riskide hindamise tähtsuse ning rahvusvahelise koostöö vajaduse laste kaitsmiseks digimaailmas. Üritusel osalesid 45 riigi riigijuhtide abikaasad ning juhtivad tehnoloogiaettevõtted, kes arutasid laste heaolu ja tehnoloogia rolli hariduses.

See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.

Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis rõhutas 24. ja 25. märtsil Washingtonis toimunud kõrgetasemelisel arutelul, et tehisaru roll hariduses ei ole enam tulevikuküsimus, vaid reaalsus, mis nõuab targalt suunamist ja vastutust. Ameerika Ühendriikide esileedi Melania Trump võõrustas 45 riigi riigijuhtide abikaasasid eile välisministeeriumis ja täna Valges Majas.

„Tehisaru kasutamine hariduses on Eestis juba reaalsus. See on juba osa meie laste igapäevaelust, mistõttu oleme otsustanud neid arenguid targalt suunata, mitte lihtsalt reageerida,“ sõnas riigipea abikaasa Sirje Karis.

“Tehisaru kasutamine hariduses on Eestis juba reaalsus. See on juba osa meie laste igapäevaelust, mistõttu oleme otsustanud neid arenguid targalt suunata, mitte lihtsalt reageerida.”

Ta rõhutas sõnavõtus, et haridus kujundab inimese elu ja heaolu rohkem kui miski muu, see mõjutab otseselt tulevikuvõimalusi, tervist ja kuuluvustunnet. „Seetõttu on kvaliteetne haridus iga ühiskonna jaoks väga oluline,“ lisas Vabariigi Presidendi abikaasa.

Hariduse üha suuremast digitaliseerumisest kõneldes, tõi Sirje Karis esile, et Eesti Tiigrihüpe oli tehnoloogiline pööre hariduses, mis aitab nüüd kohaneda uute arengutega. „See lõi tugeva aluse järgmisele sammule – tehisaru hüppele,“ märkis Sirje Karis.

Ta tutvustas Eesti tehisaru haridusprogrammi TI-Hüpe, mille eesmärk on toetada koole tehisaru kasutamisel õppimise tõhustamiseks. „See on oma ulatuse ja lähenemise poolest maailmas ainulaadne üleriigiline programm, mis aitab koolidel kasutada tehisaru õppimise parandamiseks ja toetab õpetajaid, et õpilastel kujuneks oskuslik ja vastutustundlik tehisaru kasutus. Programm hõlmab õppimiseks kohandatud tehisaru tööriista ning õpetajate koolitust.“

Sirje Karis rõhutas ka õpetajate keskset rolli. „Õpetajate toetamine on hädavajalik. Nende juhendamisel saavad õpilased õppida tehisaru kasutama vastutustundlikult ning kasutada neid vahendeid õppimiseks, mitte üksnes kiirete vastuste saamiseks,“ ütles riigipea abikaasa.

“Õpetajate toetamine on hädavajalik. Nende juhendamisel saavad õpilased õppida tehisaru kasutama vastutustundlikult ning kasutada neid vahendeid õppimiseks, mitte üksnes kiirete vastuste saamiseks.”

Ta tõi esile, et tehisaruga kaasnevaid riske tuleb võtta tõsiselt. „Samuti võtame riske väga tõsiselt, olgu selleks siis kahjulik sisu, süvavõltsingud, andmekaitse ja mõju vaimsele heaolule. Seetõttu keskendume turvalisusele juba lahenduste loomisel, selgetele reeglitele ja põhjalikule hindamisele, et mõista, mis tegelikult lapsi toetab ja mis mitte.“

Hariduses ja tehnoloogias tehtavad valikud on Sirje Karise sõnul tihedalt seotud laste õigustega ning ka tehisaru juhtimise kujunevate rahvusvaheliste põhimõtete ja raamistikuga. „Soovime luua selge seose igapäevase õppe ja nende üleilmsete põhimõtete vahel ning kasutada senisest enam rahvusvahelist koostööd, et lapsi digimaailmas paremini kaitsta,“ sõnas ta.

Eesti panustab sellesse ka ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena ning ÜRO tehisaru juhtimise ülemaailmse dialoogi kaaseesistujana koos El Salvadoriga. 2026. aastal on Eesti ka UNICEF-i täitevnõukogu eesistuja ning kavatseb kutsuda kokku erakorralise istungi, mis keskendub innovatsioonile hariduses.

Ameerika Ühendriikide presidendi abikaasa Melania Trumpi juhitud rahvusvaheline algatus “Fostering the Future Together” keskendub laste heaolule ja tehnoloogia rollile hariduses. See tõi Washingtoni kokku riigijuhtide abikaasad 45 riigist, sealhulgas Albaaniast, Antiguast ja Barbudast, Arubalt, Bosniast ja Hertsegoviinast, Bangladeshist, Belizest, Boliiviast, Burundist, Cabo Verdest, Kongost, Costa Ricast, Dominikaani Vabariigist, Ecuadorist, Ekvatoriaal-Guineast, Eestist, Prantsusmaalt, Gambiast, Gruusiast, Ghanast, Guatemalast, Iisraelist, Keeniast, Kosovost, Leedust, Maltalt, Malawist, Montenegrost, Marokost, Nigeeriast, Põhja-Makedooniast, Palault, Panamast, Paraguayst, Poolast, Rumeeniast, Senegalist, Serbiast, Seišellidelt, Sierra Leonest, Sloveeniast, Saint Kittsist ja Nevisest, Ukrainast ning Araabia Ühendemiraatidest.

Samuti võtsid kohtumisest osa juhtivad tehnoloogiaettevõtted, sealhulgas OpenAI, Microsoft, xAI, Meta, Palantir, Adobe, Google ja Zoom Communications, et arutada praktilisi lahendusi laste toetamiseks digiajastul.