Kodu remontides tuleb arvestada, et suuremad ehitustööd, nagu kandvate seinte muutmine, katuseakna paigaldamine või küttesüsteemi uuendamine, võivad vajada ehitusprojekti, ehitusteatist või muid dokumente. Dokumentide puudumine võib hiljem tekitada probleeme kodu müümisel või kindlustusjuhtumite korral. Kortermajades tuleb lisaks arvestada ka korteriühistu või kaasomanike nõusolekuga. Dokumentide ja kooskõlastuste korrashoid enne tööde alustamist aitab vältida hilisemaid keerukusi ning tagab tehtud muudatuste nõuetekohasuse.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kodu remontides võib tunduda, et uus katuseaken, kamin või õhksoojuspump on lihtsalt üks järjekordne parendus. Tegelikult võivad suuremad ümberehitused vajada ehitusprojekti, ehitusteatist või muid dokumente, mille puudumine võib hakata probleeme tekitama alles aastaid hiljem, näiteks kodu müües või kindlustusjuhtumi korral. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul tasub vajalikud kooskõlastused ja dokumendid korda ajada juba enne töödega alustamist, et vältida hilisemaid sekeldusi.
„Remonti tehes mõeldakse eelkõige sellele, milline võiks kodu pärast välja näha, kui palju tööd maksma lähevad ja kust saada mõistliku hinnaga remondilaenu. Hoopis harvem mõeldakse sellele, kas tehtud muudatused on ka korrektselt dokumenteeritud. Probleem võib ilmneda alles aastaid hiljem, kui inimene soovib kodu müüa või tekib kahjujuhtum ning selgub, et tegelik olukord ei vasta dokumentidele,“ selgitas Volt.
Ehitusseadustiku järgi ei ole iga remont ümberehitamine. Näiteks seinte värvimine, põrandakatte vahetamine või olemasoleva ehitise osa asendamine samaväärsega ei tähenda üldjuhul ümberehitust. Tähelepanelikum tasub olla aga siis, kui muudetakse hoone piirdekonstruktsioone, kandvaid konstruktsioone või tehnosüsteeme. Sellisel juhul võib olenevalt hoonest ja töö mahust olla vajalik ehitusteatis, ehitusprojekt või muu ehitusdokumentatsioon.
Seina mahavõtmine ja katuseaken vajavad tähelepanu
Kui remondi käigus eemaldatakse kandesein või tehakse sellesse uus ava, on tegemist konstruktsiooni muutmisega ning vajalik on ehitusprojekt ja ehitusteatis. Sama kehtib uue katuseakna puhul, kui selle rajamiseks muudetakse katuse konstruktsiooni.
„Hea rusikareegel on, et kui töö muudab maja konstruktsiooni, tehnosüsteemi või välisilmet, tasub enne ehitamist kontrollida, milliseid dokumente vaja läheb. Tagantjärele tehtud töö seadustamine võib olla märksa keerulisem ja kallim,“ märkis Volt.
Hea rusikareegel on, et kui töö muudab maja konstruktsiooni, tehnosüsteemi või välisilmet, tasub enne ehitamist kontrollida, milliseid dokumente vaja läheb.
Kortermajas tuleb arvestada ka sellega, et katus, fassaad, rõdu ja kandvad konstruktsioonid on üldjuhul kaasomandi osa. Seetõttu võib lisaks ehitusdokumentidele vaja minna korteriühistu või teiste omanike nõusolekut.
Rõdupiire, kamin ja õhksoojuspump
Ka rõdupiirde puhul sõltub dokumentide vajadus töö ulatusest. Kui vana piire asendatakse samaväärsega, on olukord lihtsam. Kui aga muudetakse piirde kõrgust, materjali, kinnitust või kogu rõdu välisilmet, võib tegemist olla juba suurema ümberehitusega.
Eriti oluline on dokumentatsioon küttesüsteemide puhul. Uue kamina paigaldamisel tuleb arvestada korstna, ühenduslõõri ja tuleohutusega ning töö peab vastama nõuetele. Alles tasub hoida paigaldusdokumendid, kütteseadme andmed ja hilisemad korstnapühkimisaktid. „Kamina puhul võivad puudulikult tehtud tööd tähendada otsest tuleohutusriski. Seetõttu on oluline, et hiljem oleks võimalik tõendada, kes töö tegi ja millise lahendusega,“ ütles Volt.
Foto: Magnific
Ka õhksoojuspump pole pelgalt kodumasin, vaid selle paigaldamine muudab hoone tehnosüsteemi ning sageli ka välisilmet. Seetõttu on vajalik projekt ja ehitusteatis. Kortermajas tuleb lisaks arvestada fassaadi, mürataseme ja korteriühistu nõusolekuga.
Terrass võib muutuda maja laienduseks
Terrassi puhul sõltub kõik lahendusest. Lihtne avatud terrass ja maja külge rajatud katuse, klaasseinte ning vundamendiga terrass on ehitusõiguse mõttes erinevad. Kui terrassist kujuneb sisuliselt uus ruum, võib olla tegemist juba hoone laiendamisega. Seetõttu on mõistlik suurema terrassi, veranda või muu juurdeehituse puhul enne ehitamist kohaliku omavalitsusega täpsustada, kas ehitis tuleks registreerida või millised kohustused konkreetsele lahendusele kehtivad.
Volti sõnul tasub dokumente säilitada ka siis, kui neid ei pea ehitisregistrisse esitama. „Projektid, tööde fotod, paigaldaja andmed ja arved võivad hiljem säästa väga palju aega ja küsimusi. Eriti oluline on dokumenteerida tööd, mis pärast remonti seina, põranda või lae sisse peitu jäävad.“
Dokumentide puudumine ei tähenda automaatselt, et kindlustus kahju ei hüvita, kuid kahjujuhtumi korral võib muutuda oluliseks, kuidas süsteem või konstruktsioon ehitati ja kas töö vastas nõuetele. Samuti võivad dokumenteerimata ümberehitused muuta kodu müümise keerulisemaks. „Kõige lihtsam on vajalikud dokumendid korda ajada kohe tööde tegemise ajal. Müügi või kahjujuhtumi korral annavad need kindluse, et kodus tehtud muudatused on korrektsed ja jälgitavad,“ kinnitas Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.
