Swedbank Investeerimisfondide juhi Age Petteri sõnul veab kolmandasse sambasse paigutavate varade kiiret kasvu nii järjest paranev teadlikkus pensionisüsteemist, teise samba raha ümber paigutamine, kui ka võimalus lõigata kasu maksusoodustusest.
Kolmas pensionisammas on ja jääb enamike inimeste jaoks kõige kõrgema tootlikkusega investeerimisvahendiks.
„Kolmas pensionisammas on ja jääb enamike inimeste jaoks kõige kõrgema tootlikkusega investeerimisvahendiks,“ sõnas Petter ja selgitas, et tänased seadused lubavad kõigil kolmanda samba investoritel sambasse investeerida kuni 6000 eurot või 15% aastapalgast ja vähendada samas mahus maksustavat aastatulu. See tähendab, et kui aastas investeerida kuni 6000 eurot, on kolmanda samba eelistamisega võimalik investeeringult garanteerida 22% tootlus ehk 1320 eurot.
Selle aasta esimese kvartali seisuga oli Eesti keskmine brutopalk 2011 eurot, 15% keskmisest sissetulekust on seega ümardatult 302 eurot. „Kui praegu sissemaksetega alustada ning iga kuu näiteks 300 eurot kolmandasse sambasse investeerida, siis koguneks pensionifondi aasta lõpuks 1500 eurot. Sellise investeeringu pealt saab tuludeklaratsiooniga tagasi 330 eurot ning samas kindlustatakse ka oma tulevikku,“ rääkis Petter.
Kui praegu sissemaksetega alustada ning iga kuu näiteks 300 eurot kolmandasse sambasse investeerida, siis koguneks pensionifondi aasta lõpuks 1500 eurot.
Olles sama 1500 eurot aasta esimesel päeval investeerinud näiteks Apple’i aktsiatesse, tuleks tänase päeva seisuga kanda 5-protsendilist kaotust ehk investeering oleks vähenenud ligi 75 eurot, Bitcoini investeerides oleks seni saanud teenida enam kui 9% ehk üle 135 euro ning S&P500 indeksfondi puhul oleks tootlus ligi 10% ehk 150 eurot.
„On selge, et kolmas sammas on kuni 15% aastapalgast või 6000 eurot aastas investeerides parim valik. Praegune aasta on juba rohkem kui poole peal, mis tähendab, et kui sissemakseid veel tehtud pole, siis tasub sellega oma kasude maksimeerimiseks alustada,“ sõnas Petter.
Rahale on kohta vaja
Kui osalt selgitab kolmanda samba mahtude kasvu soov kasutada ära maksusoodustust, siis on oma roll mängida ka teise pensionisamba reformil. Petter selgitas, et kui märgatav osa teisest sambast vabanenud rahast suunati tarbimisse, teistesse investeeringutesse või jäeti lihtsalt kontole seisma, siis on osa vahenditest jõudnud ka kolmandasse sambasse.
“Kuna teise sambaga taasliitumiseks tuleb nüüd aastaid oodata, siis otsivad inimesed võimalusi oma tuleviku kindlustamiseks. Kolmas sammas on selleks kõige lihtsam, efektiivsem ja tulusam võimalus,“ lisas Petter.