Riigikogu õiguskomisjon otsustas algatada seadusemuudatusettepaneku paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava töölepingu seaduse parandamiseks, et kõrvaldada tehniline ebatäpsus, mis takistas seaduse välja kuulutamist. Komisjoni hinnangul on muudatus vajalik kiireks lahenduseks, kuna seadus võimaldab tööandjal ja töötajal paindlikumat töökorraldust ning vähendab võlaõiguslike lepingute kasutamist. Ametiühingute ja ministeeriumi esindajate arvamusi arvestades komisjon täiendavaid muudatusi ei teinud. Seaduse teine lugemine toimub 21. jaanuaril ja lõpphääletus 28. jaanuaril. President jättis seaduse välja kuulutamata, kuna pidas parandust sisuliseks muudatuseks, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi ning nõuab põhiseadusega kooskõlla viimist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Riigikogu õiguskomisjon otsustas tänasel istungil algatada muudatusettepaneku paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava seaduse muutmiseks, et parandada tehniline ebatäpsus, mille tõttu president eelnõu välja kuulutamata jättis.
Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul eelnõule Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud, kuid komisjon otsustas algatada muudatusettepaneku, et parandada seaduse tekstis viide, mida pärast seaduse vastuvõtmist sooviti parandada veateatega. „Presidendi hinnangul polnud selline veaparandus põhiseaduspärane,“ märkis Timpson. „Ma ei pea otstarbekaks minna presidendiga kohtusse vaidlema. Ettevõtjad ootavad seda seadust väga ja mõistlik on eelistada kiiremat lahendust, mistõttu teeme selle tehnilise veaparanduse nüüd seaduse uuesti arutamise käigus.“
Istungil osalesid ka ametiühingute esindajad, kes esitasid oma mõtteid ja ettepanekuid alaealiste tööaja ning paindliku tööaja kokkulepete kohta. Komisjon võttis info teadmiseks, kuid muude sätete muutma asumist komisjon vajalikuks ei pidanud ja rohkem muudatusettepanekuid ei algatanud.
Istungil tutvustasid oma seisukohti Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask ja jurist Nelli Loomets. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Johann Vootele Mäevere ja Stella Vogt esitasid oma vastuväited. Komisjon otsustas nende arvamuste pinnalt muudatusettepanekuid mitte algatada, et mitte vähendada paindlikkust töösuhetes kokkulepete tegemisel.
Õiguskomisjoni ettepaneku järgi on seadus koos muudatusettepanekuga täiskogu istungi päevakorras teisel lugemisel 21. jaanuaril. Kui teine lugemine lõpetatakse, toimub lõpphääletus kolmandal lugemisel komisjoni ettepaneku järgi 28. jaanuaril.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (602 UA) algselt vastu 19. novembril. President jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Riigikogu otsustas 17. detsembril, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 6. jaanuaril.
Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
