Hooajaline depressioon esineb peamiselt sügis- ja talvekuudel ning on seotud päikesevalguse puudusega, mis mõjutab une- ja meeleoluhormoone. Selle sümptomiteks on väsimus, energia vähenemine ja huvi kadumine varasemate tegevuste vastu ning see võib mõjutada töö- ja igapäevaelu. Hooajalist depressiooni tuleb eristada teistest depressioonitüüpidest ning selle leevendamiseks soovitatakse päikesevalguse kasutamist, füüsilist aktiivsust, tasakaalustatud toitumist, stressi maandamist ja vajadusel spetsialisti abi. Tööandjatel on oluline toetada töötajate emotsionaalset heaolu, pakkudes paindlikkust ja võimalusi professionaalseks abiks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kui meeleolu kipub just sügistalvisel perioodil langema, tuleb sellele kindlasti tähelepanu pöörata. Hooajalise depressiooni süvenemine võib viia kurnatuseni, mis mõjutab oluliselt töö- ja igapäevaelu, selgitab psühholoog Rebecca Põldma.
Põhjamaade pikad ja pimedad talved ei mõjuta ainult füüsilist aktiivsust, vaid jätavad jälje ka vaimsele tervisele. „Meie kehaline ja vaimne tervis on tugevalt seotud päikesevalguse kättesaadavusega. Valguse puudumine mõjutab meie bioloogilist kella, samuti melatoniini ja serotoniini tootmist ehk hormoone, mis reguleerivad und ja meeleolu,“ selgitas Põldma.
Meie kehaline ja vaimne tervis on tugevalt seotud päikesevalguse kättesaadavusega.
Hooajalise depressiooni tuvastamine võib olla keeruline, sest sümptomid võivad kattuda tavalise väsimuse ja stressiga, mida inimesed talveperioodil kogevad. „Peamisteks märkideks on väsimus, energia vähenemine ja huvi kadumine tegevuste vastu, mis varem pakkusid rõõmu,“ kirjeldas Põldma.
Samuti tuleks tähelepanelik olla meeleolu languse ja muutunud unerežiimi suhtes. „Kui märkad, et magad liiga palju või ei saa öösel üldse magada ning see mõjutab sinu igapäevaseid tegemisi, tasub pöörduda spetsialisti poole,“ soovitas Põldma.
Erineb teistest depressioonitüüpidest
Põldma sõnul on oluline eristada hooajalist depressiooni teistest depressioonitüüpidest. „Hooajaline depressioon tekib tavaliselt sügis- ja talvekuudel ning kaob tavaliselt kevadel. Muud depressioonitüübid ei ole seotud kindla aastaajaga ning võivad tekkida igal ajal aastas ning võivad kesta kauem, mõnikord aastaid,“ selgitas Põldma.
Lisaks võivad teised depressioonivormid olla seotud mitmesuguste teguritega, sealhulgas geneetika, trauma, krooniliste haiguste ja stressiga. „Muude depressioonitüüpide puhul on ühed tavalisemad ravimeetodid lisaks elustiilimuudatustele antidepressandid ja psühhoteraapia,” sõnas Põldma. Hooajalise depressiooni puhul tuleb leida endale sobivad harjumused, mis pimedal ajal aitavad end hoida. Samuti ei ole välistatud medikamentoosse ravi ega psühhoteraapia vajadus.
Hooajalise depressiooni puhul tuleb leida endale sobivad harjumused, mis pimedal ajal aitavad end hoida. Samuti ei ole välistatud medikamentoosse ravi ega psühhoteraapia vajadus.
Selleks, et välistada hooajalise depressiooni süvenemist selliseks, et ta mõjutab olulisel määral töö- ja igapäevaelu, on oluline võimalikult varakult sekkuda. „Oluline on mõista, et hooajaline depressioon on reaalne seisund, mitte lihtsalt talvemasendus,“ toonitas Põldma.
Ka tööandjad saavad aidata
„Kurnatus, stress ja ärevus võivad keeruliseks muuta ka lihtsad argitoimetused ja mõjutada oluliselt ka töötegemist. Siin on suur roll ka tööandjatel,“ sõnas kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste. Ta lisas, et Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud varasemast uuringust selgus, et vaid viiendik eestlastest tunnetab, et tööandjad pööravad tähelepanu nende emotsionaalsele heaolule.
„Samas näeme, et emotsionaalselt tasakaalukas töötaja toob lisaväärtust nii endale, oma lähedastele kui ka organisatsioonile. Töötaja emotsionaalsesse tervisesse panustamine on üks tulusamaid investeeringuid,“ rõhutas Kirsiste.
Emotsionaalselt tasakaalukas töötaja toob lisaväärtust nii endale, oma lähedastele kui ka organisatsioonile.
Tema sõnul ei piisa vaid loengutest stressijuhtimise teemal, vaid oluline on pidevalt tõsta teadlikkust, kuidas igapäevaste muredega toime tulla. „Oluline on pakkuda töötajatele võimalust piisavalt puhata, kodust töötada ning pakkuda tööandjana tuge spetsialistide poole pöördumiseks,“ sõnas Kirsiste.
Selleks, et hooajalist depressiooni ise leevendada, on psühholoog Rebecca Põldma sõnul mitmeid häid nippe:
- Päikeselisel päeval õues viibimine tõstab energiataset ja parandab meeleolu;
- Füüsiline aktiivsus, näiteks jooksmine, jooga, jõutreening või kiire kõnd, aitab kehal toota endorfiine, mis parandavad tuju ja vähendavad stressi. Lisaks tõstab liikumine kehas serotoniini taset, mis aitab võidelda depressiivsete mõtete ja madala energiaga;
- Tasakaalustatud toitumine, sealhulgas D-vitamiin ja omega-3 rasvhapped, toetavad aju tervist ja meeleolu reguleerimist;
Stressi maandamine näiteks mediteerides või endale rahulikku aega võttes; - Kvaliteetne uni, sealhulgas stabiilne ööpäevarütm aitab hoida keha ja vaimu tasakaalus. Soovitatav on magada vähemalt 7–8 tundi ööpäevas;
- Valgusravi lambid on spetsiaalselt loodud selleks, et jäljendada looduslikku päikesevalgust. Valgusravi on kõige tõhusam, kui seda tehakse hommikuti, 20–30 minuti vältel.
- Suhtlus sõpradega aitab hoida vaimu erksana, samuti on hea nipp luua positiivseid rituaalse, olgu selleks ühine hommikune jalutuskäik või õhtusöök;
- Pöördu spetsialisti poole kui tunned, et eneseabi ei aita. Spetsialistid võivad pakkuda vajalikke lahendusi ja toetada sind tervenemisteel.
