Kui suve jooksul näis petturite aktiivsus olevat vaibunud, siis sügise saabudes on nad taas täies hoos, vahendas Elisa heade uudiste portaalile GoodNews. Elisa klientide internetiliiklust turvav teenus tuvastas septembris üle 14 miljoni ohu ja igapäevaselt laekub teateid õngitsuste ohvriks langenud inimeste kohta. Elisa tänab kõiki kliente, kes ettevõtet sel nädalal nende nime alt levivatest pettustest on teavitanud ja kirjeldab hiljutisi sündmusi.
Foto: Freepik
Elisa infoturbejuhi Mai Krafti sõnul on sagenenud õngitsus- ja arvepettused, kus ründajad kasutavad nii kõnesid, e-kirju, sõnumeid kui ka tehisintellekti abil loodud võltslehti, et inimestelt raha ja andmeid välja petta.
„Petturid on suvepuhkuselt tagasi ja tegutsevad täie hooga. Näeme taas suuremat hulka näiliselt usaldusväärseid e-kirju ja SMS-e, mis matkivad tuntud ettevõtteid, sealhulgas sidefirmasid ja riigiasutusi. Elisa nimelt pühapäeval teele saadetud petukirja domeeni blokeerisime oma võrgus klientide jaoks veel samal õhtul, kuid kahjuks jõuab tänapäeval vale teha enne ringi ümber maakera ja petturid tegutsesid samal ajal juba uute linkide loomisega, millega esmaspäeval taas inimesi õngitsema asuti,“ kirjeldas Kraft viimatisi sündmusi.
Politsei teatel sattuski sel nädalal pettuse ohvriks 48-aastane Põlvamaa mees, kes sai Elisa nimel saadetud õngitsuskirja, milles väideti, et tal on maksmata arve. Mees klikkis sõnumis olnud lingil ja sisestas PIN-koodi. Mõne minuti jooksul kadus tema pangaarvelt 650 eurot.
Originaal vs petuarve
Petukirjades sisalduvad lingid suunavad kliendi makseteenuse pakkuja õngitsuslehele. Makse sooritamisel näib kliendile, et ta maksab teenusepakkuja arvet, kuid reaalsuses kinnitades oma PIN1-koodi logib klient taga taustal petturi sisse enda pangakontole ning sisestades PIN2 koode, teostab pettur kliendi teadmata makseid maksimaalselt suurtes summades.
Foto: Freepik
Elisa erakliendiüksuse juhi Mailiis Ploomanni sõnul teevad sellised lood väga kurvaks, kuid näitavad väga selgelt, miks iga ettevõte on täna kohustatud küberturbesse panustama ja oma klientide suunal teavitustööd tegema ning lahendusi otsima.
„Sellised juhtumid on muutumas järjest suuremaks murekohaks. Kelmid oskavad matkida ettevõtte kujundusega arveid, luua veebilehti, mis sarnanevad brändide omadega ja ootavad kuu algust, kui ettevõtted päriselt oma arveid edastavad. Inimesel on ülimalt keeruline sellises olukorras vahet teha, mis on päris ja mis mitte,” sõnas ta.
Kelmid oskavad matkida ettevõtte kujundusega arveid, luua veebilehti, mis sarnanevad brändide omadega ja ootavad kuu algust, kui ettevõtted päriselt oma arveid edastavad.
Lisaks lihtsatele petukirjadele on ründajad hakanud üha enam kasutama tehisintellekti, mis aitab neil koostada grammatilisi ja visuaalselt usutavaid sõnumeid. „Järgmise dimensiooni lisab siia AI, mis muudab pettused veel ohtlikumaks, sest küberkuritegevus on globaalne ja kui me muidu võisime oma väikses armsas Eestis loota, et meie keel meid päästab siis täna on sõnumid täpsed ja ilma kirjavigadeta aga need jõuavad meile teisest maailma otsast ja kahjuks kaob sinna ka meie raha,“ lisas ta.
Oktoobris algas ka Euroopa küberturvalisuse kuu, mille tänavune fookus on andmepüügi ohtudel – just neil, mis praegu Eestis levivad. Euroopa Liidu andmetel algab juba 60% küberrünnakutest andmepüügiga, mille eesmärk on varastada andmeid või pääseda süsteemidele ligi petlike linkide kaudu.
Krafti sõnul ongi ainus viis teadlikkust tõsta ja inimesi pidevalt ettevaatlikkusele üles kutsuda. “Viimatise e-kirja puhul peitus võti kirja saatjas. Elisa arved jõuavad inimesteni alati meie ametlikult e-posti aadressilt arved@elisa.ee, õngitsuskirja puhul oli saatja aga tundmatu meiliaadress,” selgitas ta.
Elisa soovitab:
- Kontrolli alati saatja e-maili aadressi ja veebilehe domeeni – kasvõi üks täheline erinevus võib olla ohumärk
- Ära jaga kunagi ühtegi enda parooli ega pin-koodi, Smart-ID, Mobiil-ID ega pangaparoolide andmeid
- Pettusekahtluse korral anna sellest koheselt teada politseile ja teavita ka teenusepakkujat, seeläbi saavad nad järgmisi kliente kaitsta
- Kasuta kaheastmelist autentimist ja uuenda paroole regulaarselt
- Kahtle ja kontrolli ning tee tehinguid ainult läbi teenusepakkuja iseteenindusportaali, kuhu sisened nende ametlikult veebilehelt
„Küberturvalisus algab teadlikkusest. Petturid muutuvad kavalamaks, kuid enamik rünnakuid õnnestub vaid siis, kui inimene ise teeb vea. Seepärast ongi oluline tähelepanelikkus – eriti nüüd, kui petturid on suvepuhkuselt tagasi,“ lisas Kraft.
