34% Eesti elanikest tunnistas koduse elu uuringus, et nende kodu ei võimalda elu piisavalt nautida, kuigi nad peavad seda oluliseks. See lõhe pakub võimalust kinnisvara arendajatele ja flippijatele: need, kes mõistavad, mis teeb kodust kodu ja oskavad kortereid professionaalselt sisustada, müüvad ja üürivad kinnisvara edukamalt. Aga millist kodu eesti inimesed otsivad?

IKEA Eesti turu juht Marko Põder tõi välja, et koduse elu uuringu järgi on rahulolu koduga ja üldine heaolutunne otseselt seotud – inimesed, kellele kodu rõõmu valmistab, on tõenäolisemalt oma eluga rahul ja tuleviku suhtes optimistlikud. „Eesti inimesed väärtustavad kodus enim aega iseendale. Unistuste kodu toetab hobidega tegelemist ning koos lähedastega aja veetmist, ühist söömist ja lemmikloomadega tegelemist.“

Eesti inimesed väärtustavad kodus enim aega iseendale.

Foto: Freepik

Käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson lisas, et ka kinnisvara ostuotsuste puhul mängivad psühholoogilised tegurid suurt rolli. “Inimesed ei osta ruutmeetreid ega tehnilist kirjeldust – nad ostavad tulevast elustiili ja kodutunnet.” Ta selgitas, et ostuotsuseid tehes juhindutakse sageli emotsioonidest, mitte ainult ratsionaalsetest argumentidest. „Kallim toode pole alati parem. Oluline on õige emotsiooni tekitamine.“

Inimesed ei osta ruutmeetreid ega tehnilist kirjeldust – nad ostavad tulevast elustiili ja kodutunnet.

Kuidas muuta kodutunne konkurentsieeliseks?

Kinnisvarakuulutust või näidiskorterit vaadates peab tekkima hubasuse ja kodusoojuse tunne – inimene peab kujutama end seal elama. Kodutunnet aitavad tekitada terviklik sisustus, hubane valgustus, pehmed padjad, taimed, hea lõhn ruumis. Need võivad Reinsoni sõnul anda suurema konkurentsieelise kui rahaline allahindlus.

Kodutunnet aitavad tekitada terviklik sisustus, hubane valgustus, pehmed padjad, taimed, hea lõhn ruumis.

IKEA Eesti sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere tõdes, et trendidega kaasas käimine võib olla väljakutsuv, eriti kui tegu on üürikorteriga. „Tasub valida lahendused, mida on lihtne värskendada – näiteks valida köök, kuhu saab vajadusel lisada mooduleid või vahetada hõlpsasti esipaneele, garderoobides muuta sisusid vastavalt vajadusele või uuendada diivanikatet meelepärast tooni kangaga,” soovitas ta.

Foto: Freepik

12. novembril Fotografiskas toimunud IKEA Kinnisvarakonverentsil jagasid oma kogemust kinnisvara arendajad, sisekujundajad ja kinnisvarainvestorid, kes tõdesid, et praeguses turuolukorras, kus pakkumine ületab nõudlust, aitab eristumine kiiremini tehinguni jõuda.

Praktilise näite tõi üürikorterite renoveerimise ja väljarentimisega tegelev Kristiina Maajärv, kes haldab Smart Step OÜ kaudu viite korterit. Oma portfelli värskeimas objektis – Tallinnas Toompuiestee tänaval asuvas korteris – katsetas ta, kuidas renoveerida ja sisustada 100-aasta vanuses majas asuv korter selliselt, et see tõstaks kinnisvara väärtust ja pakuks huvi lühiajalise üüri turul. Maajärve 58-ruutmeetrine kolmetoaline korter sai täiesti uue näo koostöös IKEA ärikliendi osakonna sisekujundajaga, kes aitas kogu korteri terviklahenduse läbi mõelda ja ka teostada – mööbli kohaletoimetamise, kokkupanemise ja paigaldamise teenus on saadaval nii äri- kui ka eraklientidele.

Algne plaan oli renoveerida korter pikaajaliseks üüriks, aga tulemus oli nii hea, et otsustati proovida lühiajalist väljaüürimist.„Minu jaoks ei olnud see esimene üürikorteri renoveerimise projekt, aga see oli esimene, mis sai nii terviklikult ja läbimõeldult sisustatud, et see on olnud alates valmimisest pidevalt välja üüritud,“ lausus Maajärv, kes on veendunud, et investeering terviklikku sisustuslahendusse tasub ära. Võtmelahendustena tõi ta välja köögisaare, mille mahtumist korterisse testiti enne ostu maalriteibiga põrandal; nutikalt sisustatud vannitoa, kuhu mahub korraga toimetama kaks täiskasvanut ja ruumi jääb ka lastele ning pesumasinale; ning diivanvoodi, mis mahutab vajadusel rohkem külalisi.

Läbimõeldud köök aitab müügile kaasa

Kinnisvaraarendaja Scandium esindaja Greta Lüiste on veendunud, et sisseehitatud köök ja terviklik sisustus aitavad praeguses turuolukorras kinnisvara edukamalt nii müüa kui välja üürida. Ta tõi välja, et tänases turuolukorras pannakse kööke uutesse korteritesse sisse rohkem kui mõni aasta tagasi. „Arendajad, kes on valmis tegema lisapingutusi ja -investeeringuid, paistavad silma ja on turul edukamad.“

Arendajad, kes on valmis tegema lisapingutusi ja -investeeringuid, paistavad silma ja on turul edukamad.

Lüiste sõnul on oluline läbi mõelda, millise sihtrühma jaoks korterit sisustatakse. „Näiteks uue korteri ostja soovid sõltuvad sellest, kas ostetakse endale põhilist kodu või hoopis suvitus- või nädalalõpukorterit. Kui esimese kodu ostja soovib enamasti kööki ise valida, siis teist või kolmandat kinnisvara soetav inimene eelistab sageli mugavat võtmed kätte lahendust,“ tõi ta näiteid.

Eristuv sihtrühm on ka üürikliendid, kes ootavad erandlikult, et köök oleks korteris sees. „Kui näiteks Saksamaal on tavapärane, et korter üüritakse pikaks ajaks ja sisustatakse üürniku poolt, siis Eesti üürikorterisse ei taha üüriline lisainvesteeringuid teha, eriti väikeste korterite puhul. Meie statistika kinnitab üheselt, et kui on tehtud täislahendus ja korralik köök, siis jääb üürnik korterisse kauemaks,” rõhutas Lüiste.

Foto: Freepik

“Keskmine eesti inimene unistab L-kujulisest köögist, millel on köögisaar. Köögidisainis näeme jätkuvalt minimalismi ja funktsionaalsuse trendi: puhtad jooned disainis kombineeritakse nutikate praktiliste hoiulahendustega. Kõige populaarsemad on heledates naturaalvärvides köögid koos puidust detailidega – see loob sooja ja kutsuva atmosfääri, hoides samal ajal ruumi avara ja õhulisena,” rääkis Brita Mikvere.

Kinnisvaraekspert ja –koolitaja Tõnu Toompark lisas, et tihti valitakse ostmisel juba sisse ehitatud mööbliga kodu ka seepärast, et nii on võimalik sisustuskulud juba osaliselt kodu soetuskulu sisse panna. “Sisustamine võib olla kulukas, kuid kui osa sisustuskuludest on juba kodulaenu sees, muudab see koduostja elu lihtsamaks ning ta saab kiiremini oma kodu päriselt nautima asuda.”