2025. aastal kogusid LHV kliendid mikroannetuste kaudu heategevuseks üle 112 000 euro, mis suunati erinevatele organisatsioonidele laste ja perede heaolu, tervise, loomade kaitse, keskkonna, kultuuri ning teiste valdkondade toetuseks. Mikroannetused toimuvad igapäevaste väikeste kaardimaksete kaudu ning võimaldavad organisatsioonidel planeerida oma tegevusi pikaajaliselt. Toetused jõuavad mitmete Eesti heategevusorganisatsioonideni, sealhulgas Kiusamisvaba Kool, SOS Lasteküla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond. Lisaks rõhutatakse kultuuri toetamise tähtsust Eesti rahvuspärandi säilitamisel.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
LHV klientide mikroannetused aitasid 2025. aastal koguda heategevuseks kokku üle 112 00 euro. Toetus kogunes igapäevaste kaardimaksete kaudu väikeste summadena, kuid moodustas aasta jooksul arvestatava panuse heategevusorganisatsioonidele.
Mikroannetustega kogutud 112 000 euro suurune toetus jõudis organisatsioonideni, kes tegutsevad laste ja perede heaolu, tervise ja vaimse tervise, loomade kaitse, keskkonna, kultuuri, puudega inimeste ning naiste toetamise valdkondades. Tegemist on püsiva annetamisviisiga, mis ei sõltu kampaaniatest ega hooajalisest tähelepanust, vaid põhineb igapäevastel väikestel panustel.
LHV jaepanganduse juhi Annika Goroško sõnul loob väikeste igapäevaste panuste koondumine organisatsioonidele võimaluse planeerida oma tegevusi pikemaajaliselt. “Heategevust seostatakse sageli kampaaniate või pühadega, kuid mikroannetuste kogemus näitab, et abi ei pea olema ühekordne ega suur, et olla mõjus. Oluline on järjepidevus ja sellega tekkiv teadmine, et toetus ei katke,” sõnab Goroško.
Heategevust seostatakse sageli kampaaniate või pühadega, kuid mikroannetuste kogemus näitab, et abi ei pea olema ühekordne ega suur, et olla mõjus.
“Just püsiannetajad ja järjepidevad koostööd on need, mis tagavad, et ühegi lapse hästi toimiv ravi ei peaks katkema. Laste arv, kes ühel või teisel viisi abi vajavad, üha kasvab ning paljude laste jaoks on ravi annetajate toel ainus võimalus,” rõhutab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi koostöö- ja kommunikatsioonijuht Liis Ehrminger.
“Mikroannetused on näide sellest, kuidas igapäevased väikesed teod võivad aja jooksul kujuneda märkimisväärseks ühiskondlikuks toeks,“ märgib Goroško. Tema sõnul ulatub mikroannetuste mõju eri valdkondadesse – alates sotsiaal- ja terviseorganisatsioonidest kuni kultuuri ja rahvusliku pärandi hoidmiseni.
Mikroannetused on näide sellest, kuidas igapäevased väikesed teod võivad aja jooksul kujuneda märkimisväärseks ühiskondlikuks toeks.
Kultuuri toetamise tähendust Eesti ühiskonna kestmises rõhutab ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Olav Ehala. „Eesti on väike vaba riik. Ta ei ole rikas loodusvarade poolest, kuid tema kivisel pinnal elab rahvas, kelle enesesäilimise vahendiks on olnud tema kultuur. Selleks, et eesti kultuur säiliks ja areneks, on loodud Eesti Rahvuskultuuri Fond ja meie kohustus on kultuuripärand järgmistele põlvedele üle anda rikkama ja tervemana, kui ta seda praegu on. Annetus Eesti Rahvuskultuuri Fondile on otsekui kinkeleping eesti kultuuriga, millest võidavad mõlemad osapooled, nii annetajad kui ka stipendiaadid,“ ütleb Ehala.
LHV mikroannetuste kaudu saavad kliendid toetada mitmeid Eesti heategevusorganisatsioone, sealhulgas Kiusamisvaba Kooli, SOS Lasteküla Eesti Ühingut, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi, Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liitu, Varjupaikade MTÜd, loomakaitseorganisatsioone, keskkonna- ja vaimse tervise ühendusi ning mitmeid teisi kodanikuühiskonna eestvedajaid.


