Hammaste väiksemad probleemid, nagu tundlikkus või kerge igemete veritsus, võivad tähelepanuta jäetuna viia hamba eemaldamiseni, mis on kallim ja keerulisem ravi. Regulaarne hambaarsti kontroll vähemalt kord aastas aitab varakult avastada hambaauke ja igemehaigusi, mida sageli ei näe palja silmaga. Hamba eemaldamise järel on soovitatav puuduv hammas võimalikult kiiresti asendada, et vältida hambumuse ja mälumisprobleemide teket. Kui hambast tuleb tükk ära või tekib valu, tuleks hambaarsti poole pöörduda, sest kahjustused võivad süveneda ja vajada ravi. Hambaarstid rõhutavad suuhügieeni tähtsust ning kutsuvad inimesi üles pöörama tähelepanu hammaste tervisele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Suur osa hammaste eemaldamisi saavad alguse pisikestest asjadest nagu märkamata jäänud hambaauk või kerge igemete veritsus. Alguses võib tunduda, et tegemist on pisiasjadega, aga kui need tähelepanuta jätta, võib asi lõppeda hamba eemaldamise ja asendamisega, mis maksab kordades rohkem kui õigeaegselt ette võetud hambaarstivisiit.
„Seega pea meeles, et kui sul on hammastega väiksemgi jama, siis ei maksa arstile pöördumist edasi lükata. See maksab sulle kätte. Sest probleem ei kao ise, vaid süveneb. Pärast võib kujuneda ravi keerulisemaks ja seeläbi kulukamaks,“ ütleb Kliinik 32 hambaarst dr. Laura Kullamaa. Dr. Kullamaa toob välja viis küsimust, mille puhul tasub pöörduda hambaarsti poole.
Foto: Freepik
“Külma koolat juues tundsin hambas imelikku valu. Kas peaksin abi otsima?”
Tundlikkus külma, kuuma, magusa või hapu toidu või joogi suhtes on sageli esimene märk hambaaugust. Hambaaugud arenevad aeglaselt ja alguses täiesti valutult, aga kui hambapind on kahjustada saanud võib hambanärvi ärritada iga väiksemgi temperatuurimuutus. Kliinik 32 hambaarst dr. Laura Kullamaa rõhutab, et kui taoline tundlikkus on korduv, siis tuleks kindlasti minna hambaarsti juurde kontrolli. Samuti võiks eelistada suhkrustatud koolajookide asemel tavalist vett, mis on oluliselt hambasõbralikum.
Tundlikkus külma, kuuma, magusa või hapu toidu või joogi suhtes on sageli esimene märk hambaaugust.
“Ma ei ole kolm aastat hambaarsti juures käinud. Kas peaksin igaks juhuks minema kontrolli?”
Jah, kindlasti. Hambaarsti juures soovitatakse käia vähemalt kord aastas, kuna regulaarne kontroll aitab avastada varjatuks jäänud hambaauke või igemehaiguseid enne, kui need muutuvad valulikuks ja kulukaks probleemiks. Mitmed patsiendid on minu juurde sattunud, kes on käinud küll hoolsalt igal aastal korra suuhügienisti juures põhjalikus puhastuses, kuid ikkagi on suus probleeme, mis on jäänud märkamata. Hambamured on salakavalad ja need ei ole alati palja silmaga nähtavad ja vajavad diagnoosimiseks röntgenülesvõtteid, mida hambaarstid oma igapäevases töös kasutavad. Suuhügienistid saavad teha küll esmase hammaste ülevaatuse, kuid põhjaliku analüüsi suuolukorrast ja haiguste diagnoosi teevad hambaarstid.
Foto: Freepik
“Mul tõmmati hammas välja. Kas on OK, kui hammaste vahele jääb tühi koht?”
Võib tunduda, et tühimik suus ei sega, aga pikas perspektiivis toob välja tõmmatud hamba asendamata jätmine endaga kaasa mitmeid probleeme, näiteks hakkavad aja jooksul kõrvalolevad hambad välja tõmmatud hambast jäänud tühja koha poole nihkuma ja muudavad seeläbi hambumust. Muutused hambumuses tekitavad omakorda muresid, näiteks hakatakse tihtipeale söömiseks kasutama suupoolt, kust hambaid ei ole eemaldatud. See võib mälumislihased ja alalõualiigese üle koormata, mis aastate jooksul võib näo asümmeetriliseks muuta. Seega tuleks puuduv hammas võimalikult kiiresti asendada, soovitavalt 6 kuu jooksul pärast hamba eemaldamist. Puuduoleva hamba asendamiseks on mitu erinevat varianti, võimalik on paigaldada implantaat, sildprotees või eemaldatav protees. Endale sobivaima lahenduse leidmiseks on soovitatav eelnevalt konsulteerida hambaarstiga.
Foto: Freepik
“Kahtlustan, et mul on hambaauk. Kas on lootust, et see paraneb ise ära?”
Kui tegemist on kõigest valge laiguga hamba emailil, mis ei ole veel hambaauguks arenenud, siis on võimalik protsessi veel peatada suuhügieeni parandades: suhkru tarbimist vähendada ning hambaemaili tugevdavaid hambapastasid kasutada. Kui hamba pinnale on tekkinud nähtav pruunikas täpp või hammas teeb valu, ei taastu see enam iseenesest. Dr. Laura Kullamaa soovitab hambaaugu kahtluse korral siiski esimesel võimalusel hambaarsti juurde pöörduda, sest kui peaks juhtuma, et hambas on auk, siis hambaarst saab selle võimalikult kiiresti ära parandada. Tasub meeles pidada, et mida väiksem on auk, seda valutum, lihtsam ja odavam on ravi.
Foto: Freepik
“Mu hambast tuli tükk ära. Kas ma saan niisama edasi elada või peaksin minema kontrollima?”
Isegi kui hambast tuleb ära kõigest väike tükk, võib see hamba seestpoolt märgatavalt nõrgemaks muuta ning hammas võib hakata lagunema. Lagunemise käigus pääsevad bakterid kergesti hamba närvini ning võivad tekitada valuliku põletiku, mida tuleb omakorda ravima hakata, sest põletiku ravimata jätmise korral võib tekkida hambajuurepõletik. Seega kui hambast tükk ära peaks tulema tasub võimalikult kiiresti hambaarsti juurde pöörduda, et arst saaks hinnata kahjustuse ulatust ning otsustada, kas hammas vajab täidist, krooni või muud kaitset.
November on hammaste tervise kuu. Teavituskuu toimub seitsmeteistkümnendat korda eesmärgiga suurendada Eesti inimeste teadlikkust ja vastutustunnet enda ja oma pereliikmete hammaste eest. Teavituskuud veavad Kliinik 32 ja Eesti Tervisemuuseum.
- Rohkem infot Hammaste tervise kuu kodulehelt!
