Viimastel aastatel on Eestis märgatavalt kasvanud III samba pensionikontode ja kogumiskontode arv ning neile hoiustatud summad, kusjuures keskmised kogumiskonto jäägid on kahekordistunud ligi 3000 euroni. Vanuse kasvades suureneb ka kogutud raha hulk ning paljud inimesed eelistavad automatiseeritud säästmise meetodeid, näiteks tehingute ümardamist või fikseeritud summade kandmist kontole. Samuti on kasvanud nende inimeste arv, kelle kontojäägid jäävad 10 000–50 000 euro vahele. Kogutud raha kasutatakse peamiselt tagavaraks, puhkuseks, suuremate ostude või pensioni tarbeks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Nii nagu on järsult kasvanud III sambasse investeerimine, on märgatavalt suurenenud ka kogumiskontode arv ja seal hoiustatavad summad. Kogumiskontode keskmised summad on aastaga kahekordistunud ehk kasvanud ligi 3000 euroni, näitab Coop Panga statistika.
Pensionikeskuse andmetel kasvab III samba kontode arv tempokalt. Kui veel 2020. aasta lõpuks oli avatud 120 000 III samba pensionikontot, kuhu oli tehtud vähemalt ühekordne investeering, siis praegu on vastav näitaja juba 184 000. See peegeldab enam kui 50% kasvu viie aastaga.
„Niisamuti on tähtajalise hoiuse intresside langus pannud inimesi üha enam eelistama kogumiskontosid ja järk-järgult suurenevad ka sissemaksete summad, mida ühe korraga sellistele kontodele kantakse,“ kinnitas Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse äriliini juht Moonika Maaring.
Niisamuti on tähtajalise hoiuse intresside langus pannud inimesi üha enam eelistama kogumiskontosid ja järk-järgult suurenevad ka sissemaksete summad, mida ühe korraga sellistele kontodele kantakse.
Ta tõi välja, et kui veel aasta tagasi detsembri lõpus oli Coop Panga Rahasahtlisse kogujaid 14 000, kellel oli kokku ligi 20 miljonit eurot, siis tänavuse aasta lõpuks on kogujaid juba 30 000 kogusummaga ligi 84 miljonit eurot. „Tänavu on ühel inimesel intressi teenival Rahasahtli kontol keskmiselt 2840 eurot, veel aasta tagasi oli see summa kaks korda väiksem,“ sõnas Maaring. „Ainuüksi novembris maksti Rahasahtlisse 11 miljonit eurot, mille pealt teeniti kokku 125 800 eurot intressitulu.“
Foto: Freepik
Rohkem on raha vanematel
Coop Panga statistika näitab, et vanusegrupiti on kogumiskontole kogutud keskmised summad väga erinevad – noorematel kogumiskonto kasutajatel on kõrvale pandud väiksem summa, vanuse kasvades kasvab ka kogutud rahasumma. Näiteks on alla 18-aastastel keskmiselt kogutud 350 eurot, 19–30-aastastel 800, 31–40-aastastel 1500, 41–50-aastastel 2300, 51–60-aastastel ligi 4000 ning 61–70-aastastel ligi 5000 eurot. 71-aastastel ja vanematel on kontol juba keskmiselt 5050 eurot.
Ta lisas, et jõudsalt on kasvamas ka nende kogujate hulk, kelle kogumiskonto jääk jääb vahemikku 10 000–50 000 eurot. „See kinnitab veelkord, et inimesed otsivad langevate intresside keskkonnas oma vabale rahale parimaid tootlusvõimalusi ja paindlikud ning hea intressiga kogumiskontod on selleks praegu hea lahendus,“ ütles Maaring.
Eelistatakse automaatset kogumist
Maaringu sõnul köidab lisaks arvestatavale intressile paljusid kogumiskontode kasutajaid ka mõte märkamatust rahakogumisest.
Coop Panga statistika näitab, et ligi 71% Rahasahtli omanikest on sissemaksed kontole automatiseerinud. Kõige populaarsemad automatiseeritud viisid kogumiseks on iga kaardi- ja/või arvelduskontotehingu ümardamine järgmise euroni või igalt makselt fikseeritud summa kandmine kogumiskontole. Kuigi ka püsikorraldused kogumiskontole on tõhus viis raha automaatseks kogumiseks, kasutatakse seda vähem kui eelmainitud meetodeid.
Foto: Freepik
Kuigi kogumise automatiseerinud kasutajaid on protsentuaalselt oluliselt rohkem, suudavad ühekordseid sissemakseid tegevad kogujad korraga kõrvale panna suuremaid summasid. „See näitab, et suurem osa inimestest tegeleb säästmisega järjepidevalt ja liigub oma eesmärkide suunas samm-sammult. Vähem on neid, kellele laekub harva mõni suurem summa, mida on võimalik suunata säästudesse,“ ütles Maaring.
Kuigi kogumise automatiseerinud kasutajaid on protsentuaalselt oluliselt rohkem, suudavad ühekordseid sissemakseid tegevad kogujad korraga kõrvale panna suuremaid summasid.
Coop Panga Rahasahtli kontodele pandud nimed näitavad, et peamiselt koguvad eestimaalased lihtsalt tagavaraks ja säästude hoidmise eesmärgil, aga ka puhkamiseks, reisimiseks, meelerahuks ning auto või kodu ostmiseks. Samuti koguvad paljud mustadeks päevadeks, pensioniks, suveks ja ka jõuludeks.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 225 800 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
