Tartus allkirjastasid Eesti suurimad munatootjad hea tahte deklaratsiooni, millega kohustuvad üle minema puurivabadele munakanade pidamisviisidele hiljemalt 2035. aastaks. Üleminek nõuab sektori hinnangul ligikaudu 50 miljoni euro suurust investeeringut ning toimub järk-järgult, vältides uusi investeeringuid puurisüsteemidesse. Tootjad rõhutavad, et muudatus peab tagama munatootmise jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja toidujulgeoleku ning säilitama maapiirkondade töökohti. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on tegu sektori eneseregulatsiooniga, mis tasakaalustab loomade heaolu ja majanduslikud huvid.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
25. veebruari keskpäeval toimus Tartus konverentsi „Tark Maamajandus 2026“ raames pidulik hea tahte deklaratsiooni allkirjastamine, millega Eesti suurimad munatootjad kinnitasid avalikult oma kohustust minna üle puurivabadele munakanade pidamisviisidele hiljemalt 2035. aastaks. Sündmuse korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK).
Deklaratsioonile andsid allkirjad DAVA Foods Estonia AS, Eesti Muna OÜ, OÜ Linnu Talu ja OÜ Sanlind. Tegemist on ettevõtetega, kes toodavad valdava osa Eestis toodetavatest kanamunadest, mistõttu mõjutab kokkulepe sisuliselt kogu sektori tulevikku.
Foto: Jassu Hertsmann
Avalik ja ajaliselt määratletud kohustus
Allkirjastatud deklaratsiooniga võtsid ettevõtted vabatahtlikult järgmised kohustused:
- uusi investeeringuid puurisüsteemidesse ei tehta;
- olemasolevad tootmisüksused viiakse järk-järgult üle puurivabadele süsteemidele;
- üleminek viiakse lõpule hiljemalt 2035. aastaks;
- ülemineku edenemisest teavitatakse avalikkust regulaarselt.
Sektori hinnangul nõuab üleminek kokku ligikaudu 50 miljoni euro suurust investeeringut hoonetesse, seadmetesse, bioohutusse ja tootmisahela ümberkorraldamisse.
Allan Tohver, DAVA Foods Estonia AS: „ Meie eesmärk ei ole lihtsalt muuta kanade pidamisviisi, vaid säilitada ja arendada Eesti munatootmist. Vabatahtlik üleminek näitab põllumajandussektori küpsust – keelud ja käsud ei ole tänapäeval enam parim viis muutuste elluviimiseks. Tegemist on meie poolt pikalt kaalutletud otsusega. Oleme igaüks seda teemat oma ettevõttes põhjalikult analüüsinud ning nüüd on hea võimalus see ühine suund ka avalikult välja öelda.
Allan Tohver. Foto: Jassu Hertsmann
Kõik ettevõtted on üleminekuks juba esimesed sammud teinud, seega ei ole tegemist pelgalt sõnadega, vaid reaalse tegevusega. See on oluline samm tuleviku suunas. Loomade heaolu on meie jaoks alati olnud tähtis – kui kana tunneb end hästi, siis on ka tootmistulemused paremad.“
Loomade heaolu, konkurentsivõime ja toidujulgeolek käsikäes
Tootjad rõhutavad, et muudatus peab toimuma viisil, mis tagab Eesti munatootmise jätkusuutlikkuse, tarbijatele taskukohase hinnataseme, maapiirkondade töökohtade säilimise ning konkurentsivõime Euroopa Liidu ühisturul. Liialt järsk regulatiivne keeld ilma realistliku ajaraamita võib nende hinnangul suurendada importi ja vähendada kodumaist tootmist, kahjustades toidujulgeolekut.
EPKK: sektor astus täna olulise sammu
„Tänane allkirjastamine on märgiline hetk Eesti põllumajandussektoris. Ettevõtjad näitavad, et nad on valmis võtma vastutust ning tegema pikaajalisi investeeringuid loomade heaolu parandamiseks. Läbimõeldud ja ajaliselt realistlik üleminek on ainus viis, mis tagab nii parema heaolu loomadele kui ka Eesti munatootmise püsimise,“ ütles Kerli Ats, EPKK juhatuse esinaine.
Kerli Ats. Foto: Jassu Hertsmann
EPKK hinnangul on tegemist hea näitega sektori eneseregulatsioonist – kokkulepe loob tasakaalu loomade heaolu, ettevõtjate majandusliku jätkusuutlikkuse ja riigi toidujulgeoleku vahel.
