Baltimaades on jäätmete sorteerimine kodudes muutunud tavapäraseks, kuid keerulisemate jäätmeliikide nagu toidujäätmed, tekstiil ja ohtlikud materjalid sorteeritakse vähem. Eesti majapidamised on jäätmete sorteerimises kõige aktiivsemad, eriti toidujäätmete ja ohtlike jäätmete kategoorias, samas kui tekstiili sorteeritakse kõige vähem. Leedu ja Läti jäätmete sorteerimine jääb üldiselt Eesti tasemest madalamaks. Uuringust selgub, et sorteerimist võiks parandada praktiliste lahenduste abil, näiteks rohkem ruumi sorteerimiskastidele ja nutikamad köögipinnad.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Jäätmete sorteerimine on Baltimaade kodudes muutunud igapäevaseks harjumuseks, kuid kõiki jäätmeid ei sorteerita võrdselt. Kui paber, plastik ja klaas leiavad enamasti õige prügikasti, siis keerulisemad jäätmed – toidujäätmed, tekstiil ja ohtlikud materjalid – jäävad sageli sorteerimata.
Kolme riigi võrdluses on Eesti inimesed kõige aktiivsemad jäätmete sorteerijad: kodus sorteerib jäätmeid 96% majapidamistest. Leedu elanikud järgnevad 91%-ga, Läti jääb 83%-ga maha – seal ei sorteeri jäätmeid ligi iga viies majapidamine.
Foto: IKEA
„Uuring näitab, et sorteerimine on enamiku Balti riikide elanike jaoks juba harjumus, kuid sorteerimisharjumust saaks veelgi parendada. Soov jäätmeid sorteerida on suur, ometi seisavad paljud majapidamised silmitsi praktiliste väljakutsetega. Ligi neli kümnest vastanust tõi välja, et sorteerimiskastidele rohkem ruumi leides sorteeriks nad jäätmeid tõhusamalt. Paljud tahavad elada keskkonnasõbralikumalt, kuid lahendused peavad sobima igapäevaellu. Lihtsad valikud – hästi läbimõeldud sorteerimissüsteem, virnastamiseks sobivad prügikastid või kasutamata köögipinna nutikam rakendamine – võivad palju muuta, ilma et oleks vaja suuri ümberkorraldusi,” ütles IKEA sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere.
Foto: IKEA
Igapäevased materjalid sorteeritakse hästi, keerulisemad jäätmed on väljakutse
Paberi, plastiku ja klaasi sorteerimine on kõigis kolmes riigis laialdaselt juurdunud. Kõigis kolmes riigis sorteeritakse paberit, plastikut ja klaasi laialdaselt, kuigi tulemustes on erinevusi: paberi ja kartongi sorteerimisel juhib Eesti (82%), plastikpakendites Leedu (75%) ning Läti jääb mõlemas kategoorias 60% tasemele.
Paberi, plastiku ja klaasi sorteerimine on kõigis kolmes riigis laialdaselt juurdunud.
Suurimad erinevused ilmnevad keerulisemates kategooriates. Toidujäätmete ja orgaaniliste jäätmete sorteerimisel juhib Eesti selgelt (78%), järgnevad Leedu 54% ja Läti 39%-ga. Ohtlike jäätmete puhul on pilt sarnane: Eesti 72%, Leedu 53%, Läti 50%.
Foto: IKEA
Tekstiil on kõigis kolmes riigis kõige vähem sorteeritav materjal. Üllatuslikult jääb selles kategoorias Eesti viimaseks (22%), samas kui Leedus sorteerib tekstiili 44% ja Lätis 29% vastanutest.
