1. oktoobril esitletakse Tallinnas Eduard Vilde Muuseumis Mart Kivastiku romaani “Sure, Poisu!”. Romaani keskmes on ajalooline tegelane Johannes Vares-Barbarus, karismaatiline kirjanik, arst ja poliitik, ning tema suhted naise, sõprade, ametivendade ja vaenlastega. Kuid kes see Vares, isehakanud Barbarus, ikkagi oli? Tõeline multitalent või lihtsalt aferist, kes soovis oma elu elada nii, et kõik prožektorid oleks […]
Põhja-Eesti Pimedate Ühing (PPÜ) kuulutas koostöös Eesti Pimedate Liidu, pimedate harrastusteatri Terateatriga ja Eesti Rahvaluule Arhiiviga välja esimese põhjaliku Eesti pimedate ja vaegnägijate pärimuse kogumise. Märtsini oodatakse igas vanuses Eesti pimedatelt ja vaegnägijatelt enda elu kajastavaid tekste ja fotosid, audio- ja videofaile. Tekste võib saata nii eesti kui ka vene keeles. Täpsem info kogumise nõuete […]
Teisipäeval, 21. septembril korraldab Tallinna Keskraamatukogu veebis eesti noortekirjanduse päeva „Mina loen, aga sina?”, mis on suunatud eelkõige vene keelt kõnelevatele noortele, aga toimub eesti keeles ja osalema on oodatud kõik huvilised. Üritusel tutvustab kirjandusteadlane ja –terapeut Berit Kaschan kirjandusteraapiat ja viib läbi kirjandusteraapilise harjutuse. Eesti kirjanduse uurija Jaanika Palm teeb ülevaate eesti noortekirjandusest ja […]
Kirjanduslinn Tartu septembrikuu lugemissoovitus on Robertson Daviese „Mis on lihas ja luus“ (Varrak, 1999, tõlkija Riina Jesmin), mida soovitab skulptor ja installatsioonikunstnik Eike Eplik. Eike Eplik kõneleb raamatust järgnevalt: „Daviese teos „Mis on lihas ja luus“ on Francis Cornishi elulugu alates tema sünnist ja kasvamisest lapse jaoks väga kummalises maailmas. Ta õpib kunsti, olles kunstnikuna […]
Valmis on saanud aastaraamat „Teatrielu 2020“, mille esitlus toimub 9. septembril Vanemuise väikese maja ovaalsaalis. „Teatrielu 2020“ fookuses on väikelinnateatrite argipäev: Karin Allik uurib elu Ugalas ja Heidi Aadma Rakvere Teatris. Uue autorina debüteerib „Teatrielus“ Marta-Liisa Talvet, kes jagab oma mõtteid nüüdisooperist. Madli Pesti sulest pärineb teatrikunstnik Kristjan Suitsu portree ja intervjuu temaga. Mälurubriiki sisustavad […]
11. septembril toimub Kadriorus Kirjandustänava festival, kus traditsiooniks on saanud see, et programmis on tähelepanu all mitmesugused tähtpäevad. Sel aastal tähistab festival 160 aasta möödumist “Kalevipoja” ilmumisest, näitus “Narr ja narrikesed ilukirjanduses” on pühendatud August Gailiti 130. sünniaastale, ööülikooli avaliku salvestusega meenutatakse 100 aasta möödumist Ilmar Laabani sünnist jm. “Ühe erilisema sündmusena tahaks välja tuua […]
Kirjastus Loovhoog andis uuesti välja kaks klassikalist raamatut Jaan Rannapilt, kes 3. septembril tähistab 90. sünnipäeva. “Topi“, mis esmakordselt ilmus aastal 1970, räägib loomaaiast plehku pannud šimpans Topist, kes läks oma hooldajat Lillit otsima. Uus väljaanne on uute illustratsioonidega Ed Labetskilt. Teine raamat “Jänese mängutoos”, mis ilmus viimati 1999. aastal, sisaldab palju lühilugusid, uueks illusteerijaks […]
31. augustil toimub Teras Beachi (Lõuka 6) siserannas Tallinna Keskraamatukogu laste lugemisprogrammi „Suvi raamatuga 2021” lõpetamine. Lõpetamisel tunnustatakse tublisid lugejaid auhindadega, mängitakse koos Leiutajateküla Lottega ja nauditakse pehmes liivas joonistamist. Suvise lugemisprogrammi lõpetamisele on oodatud kõik lapsed, kes lugesid suve jooksul läbi vähemalt 10 raamatut. 18. korda toimunud suvine lugemisprogramm kestis 1. juunist kuni 21. […]
Kõige rohkem loeti esimesel poolaastal Delia Owensi romaani „Kus laulavad langustid“ ja Mihkel Raua suhteraamatut „Võtku homme mind või saatan“, selgub Elisa Raamatu statistikast. Elisa uute teenuste valdkonna juht Kertu Popp sõnas lugemisäpi statistikat kommenteerides, et ajaviitekirjanduse populaarsus on püsiv, mida peegeldab ka 2021. aasta esimene pool: „Elisa Raamatu lugejatel on võimalus lisakulutusi tegemata eksperimenteerida […]
17. juulil alustab Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursiooniprogramm arhitektuurituuridega Eesti Rahvusraamatukogus. Eesti Arhitektuurikeskuse juhi Raul Järgi sõnul on Raine Karbi projekteeritud Eesti Rahvusraamatukogu näol tegemist postmodernistliku arhitektuuri musternäitega ja viimase nõukogudeaegse gigantse ehitisega Eestis: „Kümnekorruseline Eesti Rahvusraamatukogu on massiivne monument, mida teavad küll kõik, kuid senini ei ole just paljudele avanenud võimalust hoonet nii mitmest küljest näha. […]
