Teadusest valitseb ettekujutus kui eksimatust, objektiivsest, tõesest või vähemalt selle poole püüdlevast distsipliinist. Milleks siis on teaduses vaja eetikat, mis tundub olevat lausa vastupidine ühiskondlik nähtus? Eetika, mis oma olemuselt on küll normatiivne, aga ei suuda kunagi anda piisavalt põhjendusi ega tõeseid vastuseid. Kui füüsikavalemeid peame kehtivaiks – me saame välja arvutada või eksperimentide teel […]
Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel ei kao Põltsamaa ametikooli ja Järvamaa kutsehariduskeskuse ühinemisel Põltsamaa õppekoht lähiaastatel kusagile, kuid uutel sisseastujatel on võimalus õppida ka Paides või Säreveres. “Haridus- ja teadusministeerium eeldab, et praegused õpilased jätkavad õpinguid Põltsamaal ehk siis Põltsamaa õppekoht lähiaastatel ei kao kuhugi. 2015. aasta septembri seisuga ei toimu õppekorralduses muutusi ja igal juhul […]
Sotsiaaleetika on praktilise eetika haru, mis rakendab eetikat sotsiaalset laadi küsimuste lahkamiseks. See tähendab, et problemaatilisi sotsiaalseid tingimusi uuritakse eetilisest aspektist, analüüsitakse võimalikke tegevusi ning püütakse leida lahendusi. Sotsiaaleetikat käsitletakse erinevalt. Üks lähenemine eristab inimeste kui indiviidide moraalset toimimist ja inimühenduste tegevust. Selle suuna esindajad keskenduvad sotsiaalsete institutsioonide – rahvuste, korporatsioonide, valitsuste – tegevuse uurimisele […]
Haridus- ja teadusministeerium kutsub üles esitama kandidaate keeleteo auhinnale, mille ministeerium annab aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest. Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja […]
Käesoleval aastal toimub Tallinnas 22.-24. aprillini rahvusvaheline säästvat arengut toetava hariduse konverents. Selle üks sessioon on pühendatud väärtustele ja eetilistele dilemmadele säästvat arengut toetavas hariduses. Väärtused on selles haridussuunas väga olulisel kohal. Mingis mõttes püütakse ju inimesi õpetada “õigesti” elama. Teisalt on säästvat arengut toetavas hariduses endas peidus tõsine dilemma – kui üks eesmärke on õpetada […]
Alates eilsest saavad eKooli ja Avita kirjastuse koostöö tulemusena Avita e-tundi kasutavad õpetajad saata tunnikirjeldused otse eKooli. Peatselt lisandub võimalus saata eKooli süsteemi ka koduseid töid ja hindelisi ülesandeid. Avita kirjastuse digitaalse õppevara arendusjuhi Antti Rammo sõnul võimaldab uus lahendus õpetaja töömahtu oluliselt vähendada. „Seni pidi õpetaja tunnikirjelduse sisestamisel n-ö topelt tööd tegema, nüüd aga […]
Hariduse ja eetika valdkond seostub eelkõige õpetaja eetikaga. Õpetajaamet vastab professiooni tunnustele selle sõna kitsamas tähenduses (vt kutse-eetika) ning seega on õpetajate eetika väga oluline. Siiski ei saa õpetamise eetika kohta käiva materjali hulka ei Eestis ega ka mujal maailmas kahjuks võrrelda valdkondadega nagu meditsiinieetika või ärieetika. Mujal maailmas on rohkem esile toodud akadeemilist eetikat: […]
2020. aastani kestval Euroopa Liidu (EL) uuel eelarveperioodil on Eesti haridussüsteemis e-lahenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks ning koolide infotehnoloogiliste lahenduste parandamiseks investeerida pea 53,5 miljonit eurot, millest 45,5 miljonit eurot tuleb EL-i struktuurifondidest. Lõviosa programmist ehk 40,4 miljonit eurot kulub e-õppevara arendamise arendamise, e-hindamisvahendite arendamise ja kasutuselevõtule ning uute õppevaralahenduste hankimisele, kus 2023. aastaks peaks olema […]
Kõrgkoolid ja teadusasutused peavad alanud aastast kõigi õppejõudude ja teadustöötajatega sõlmima praegu levinud tähtajaliste töölepingute asemel tähtajatud töölepingud. Aastavahetusel jõustunud muudatus annab võimaluse kujundada töösuhteid lähtuvalt töö tegelikust iseloomust ja arvestada seejuures mõlema poole huvide ning vajadustega, teatas haridus- ja teadusministeerium. Tähtajatud lepingud suurendavad töötaja kindlustunnet ning peaksid tõstma õppejõu ja teadlase ametikohtade atraktiivsust seni […]
2020. aastani kestval Euroopa Liidu (EL) uuel eelarveperioodil on Eestis koolivõrgu korrastamiseks kavandatud investeerida pea 241 miljonit eurot, millest 204 miljonit eurot tuleb EL-i struktuurifondidest. Lõviosa programmist ehk 231 miljonit eurot kulub koolide kaasajastamisele, kus 2023. aastaks peaks olema uuendatud 115 000 ruutmeetrit pinda, selgub rahandusministeeriumi koostatud struktuuritoetuste meetmete nimekirja eelnõust. Hariduslike erivajadustega toomiseks tavakoolidesse […]
