17. aprillil algusega kell 18 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu Veljo Runneliga: KÕRVAD LAHTI LOODUSES. Loodusõhtul saab teada miks, millal ja kuidas linnud häält teevad. Jagatakse nippe kuidas paremini linnulaulu meelde jätta ja hääle poolest sarnaseid liike eristada. Helisalvestiste abil õpime tundma millised on ilusaimad, veidramad, aga ka tavalisemad linnulaulud. Kuulajad saavad häid […]
19. aprillil Tartus toimuval metsanduse Visioonikonverentsil on üheks teemaks Euroopa Metsanduse Siduva Kokkuleppe (INC LBA) ettevalmistamine. Teemat avab Soome Põllu-ja Metsamajanduse ministeeriumi rahvusvahelise metsanduse spetsialist ja Euroopa Metsakonventsiooni valitsustevahelise läbirääkimiste komitee esimees Jan Heino. Euroopa Metsanduse Siduva Kokkuleppe koostamise algatas Euroopa riikides metsanduse valdkonda kureerivate ministrite konverent Oslos (14.-16. 06.2011.). Seal otsustati töötada välja õiguslikult […]
Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esimeses voorus laekunud 1020 taotluse rahaline maht oli 51,3 miljonit eurot. Enim taotlusi esitati keskkonnateadlikkuse programmi (446), kogusummas 5,6 miljonit eurot ja looduskaitse programmi (149), 7,6 miljoni euro ulatuses. Varasemaga võrreldes on oluliselt tõusnud taotluste hulk jäätmekäitluse valdkonnas (89), kogumaksumusega 2,3 miljonit eurot. Teistest tagasihoidlikum oli taotluste arv merekeskkonna programmi (12), kogusummas […]
Riigikogu kiitis heaks looduskaitseseaduse muudatused, mis muudavad uute kaitsealade loomise senisest avatumaks ja põhjendatumaks ning tagatud on ka inimeste ligipääs kallasradadele. Olulisimaks muudatuseks on looduskaitse alla võtmise korra muutmine põhjalikumaks ja selgemaks. Maa-ala kaitse alla võtmise ettepaneku puhul lubab seadus piirata seal toimetamist, et tagada loodusväärtuste säilimine, ent senini ei öelnud seadus midagi selle kohta, […]
Sigula Küla Ühendus avas laupäeval Harjumaa Kuusalu valla Sigula külas pidulikult Sigula külamaja. Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed laiemalt, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised. Sigula […]
Euroopa Liidu keskkonnaministrid kohtusid täna Brüsselis, kus nad muu hulgas arutasid teise põlvkonna biokütustele ülemineku toetamist. “Praegu Euroopa Liidus kasutatavad ja toodetavad biokütused on valdavalt esimese põlvkonna biokütused, mis põhinevad toidukultuuridel. Nüüd on biokütuste tootmiseks aga juba palju paremaid võimalusi, mis toidutootmisega ei võistle. Teise põlvkonna biokütuseid võib teha näiteks jäätmetest, vetikatest või põhust. Tuleviku […]
Eesti metsaomanikud istutasid ametlikel andmetel eelmisel aastal kokku 21,5 miljonit istikut. Tegu on nii riigi- kui ka erametsaomanike metsauuendusega, mille osakaal on tõusnud mõlemas sektoris. Eriti on positiivne erametsaomanike huvi metsauuenduse vastu. Erametsaomanikud istutasid eelmisel aastal üle poole rohkem taimi kui 2011. aastal. Suurem osa istikutest kasvatati Eestis, kuid istutatud taimede seas on ka sisse […]
Homme tähistab maailm taaskord rahvusvahelist veepäeva, mis tänavu on pühendatud veealasele koostööle,sest 2013. aasta on ÜRO algatusel kuulutatud rahvusvahelise veealase koostöö aastaks. Eesti Vee-ettevõtete Liidu EVEL teatel toimib Eestis veealane koostöö üpris hästi. „EVEL on üks väga hea näide veealasest koostöö toimimisest – meie liikmeskond tegutseb aktiivselt üheskoos nii igapäevaprobleemide lahendamise, uute veeprogrammide leidmise kui […]
Erametsakeskus võttis vastu Eesti maaelu arengukava meetme 1.5.1 ja 1.5.3 2012.a taotlusvooru rahuldamisotsuseid ligikaudu 1,8 miljonit euro ulatuses. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames antav toetus on ette nähtud erametsade majandusliku väärtuse parandamiseks. Metsaomanikud said esitada Erametsakeskusele taotlusi investeeringute tegemiseks oma metsadesse 2012.a oktoobrikuus. Kokku oli menetluses 834 taotlust, millest 747 said positiivse rahastamise otsuse. Kõigist […]
Eesti Pandipakend kogus ja suunas eelmisel aastal taaskasutusse enam kui 226 miljonit ühekordse kasutusega pandi alla kuuluvat joogipakendit. 2012. aastal koguti kokku ja suunati taaskasutusse 89% plastpudelite, 86% klaaspudelite ja 62% plekkpurkide turule paisatud massist. Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul võib öelda, et majandussurutisest tingitud rasked ajad on joogitootjate ja maaletoojate jaoks möödas ning […]
