Democracy27 töögrupp külastas Eestit, et koguda sisendit Euroopa demokraatia olukorra ja arengusuundade kohta, kohtudes erinevate ühiskonnagruppidega. Eesti puhul toodi esile avatust ja valmisolekut kriitiliselt hinnata nii tugevaid külgi, nagu e-riigi toimivus ja kõrge valimisaktiivsus, kui ka kitsaskohti. Noored rõhutasid, et nende arvamust ei võeta otsustes piisavalt arvesse ning tõid esile ka vaenukõne leviku ja erivajadustega noorte olukorra. Kogutud materjalide põhjal koostatakse raport, mis annab soovitusi demokraatia tugevdamiseks Euroopas.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Demokraatia tugevus ei väljendu ainult valimistes või institutsioonide toimimises, vaid ka selles, kas ühiskonnas on ruumi kriitikale, eri arvamustele ja ausale arutelule. Just seda püüdis Eestis mõtestada üle-euroopalise algatuse Democracy27 töögrupp, kes kohtus kolme päeva jooksul poliitikute, ekspertide, vabaühenduste, ettevõtjate, ajakirjanike, ametnike ja noortega.
5.–7. oktoobrini toimunud visiidi eesmärk oli koguda sisendit Euroopa demokraatia olukorra ja arengusuundade kohta. Eesti oli üks kuuest riigist, mida töögrupp külastab. Siinsete kohtumiste partnerorganisatsioon oli Eesti Inimõiguste Keskus.
Foto: Magnific
Eesti puhul hinnati avatust ja valmisolekut end kriitiliselt vaadata
Delegatsiooni kuulusid Poola poliitik, akadeemik ja digivalitsemise teerajaja Michał Boni, Euroopa Ülikooli Instituudi ja Utrechti ülikooli professor ning meediaekspert Madeleine de Cock Buning, ettevõtja ja Mediahuisi nõukogu esimees Thomas Leysen, Euroopa poliitiliste sihtasutuste võrgustiku tegevjuht Gary Klaukka ning projektijuht Francesca Rambaldi.
Eesti visiidi jooksul kohtuti erinevate osapooltega, alates poliitikutest ja ministeeriumide esindajatest kuni vabaühenduste, ajakirjanike, ettevõtjate, julgeolekuekspertide ja noorteni.
Eesti Inimõiguste Keskuse programmijuhi Kelly Grossthali sõnul avaldas külalistele muljet eelkõige see, kui erinevaid vaatenurki nad Eestis kuulsid. „Külalistele meeldis eriti, kui sisukalt ning avatult ja kriitiliselt rääkisid Eesti eksperdid, poliitikud ja vabaühenduste esindajad oma riigist. Keegi ei püüdnud Eestit üksnes heas valguses näidata, vaid ausalt osutati nii sellele, mis meil hästi töötab, kui ka parandamist vajavatele kohtadele,“ ütles Grossthal.
Külalistele meeldis eriti, kui sisukalt ning avatult ja kriitiliselt rääkisid Eesti eksperdid, poliitikud ja vabaühenduste esindajad oma riigist.
Tugevustena toodi välja näiteks e-riigi toimivus ja kõrge valimisaktiivsus, kuid samal ajal räägiti avatult ka kitsaskohtadest.
Noored ütlesid kõige teravamalt, et nende häält ei võeta piisavalt kuulda
Visiidi üks kriitilisemaid arutelusid toimus 14 noorega ümarlaual. Noored tõid välja, et nende hinnangul on üks Eesti demokraatia suuremaid probleeme tunne, et nende arvamust küll küsitakse, kuid otsustes sellega sageli ei arvestata. Seda kogetakse nii kodus, koolis, poliitikas kui ka ühiskonnas laiemalt.
Lisaks räägiti vaenukõne levikust, mis muudab avaliku arutelu mürgisemaks, erivajadustega noorte keerulisemast olukorrast ning sellest, et vanemate põlvkondade arvuline ülekaal vähendab noorte mõju valimistel.
Grossthali sõnul oli noorte tagasiside otsekohene ja jõuline ning väärib tõsist tähelepanu.
Foto: Magnific
Demokraatia vajab eri häälte päriselt kuulamist
Democracy27 eesmärk on koguda eri Euroopa riikidest võimalikult laiapõhjalist sisendit selle kohta, kuidas inimesed oma demokraatia toimimist tajuvad ning millised muutused võiksid aidata seda tugevamaks muuta.
Lisaks Eestile külastab delegatsioon Poolat, Saksamaad, Hispaaniat, Ungarit ja Prantsusmaad. Eri riikides peetud arutelude põhjal koostatakse raport, mis annab soovitusi demokraatia tugevdamiseks Euroopas.
Eri riikides peetud arutelude põhjal koostatakse raport, mis annab soovitusi demokraatia tugevdamiseks Euroopas.
Fookuses on küsimus, kuidas hoida demokraatiat Euroopa identiteedi olulise osana ajal, mil usaldus institutsioonide vastu, poliitiline osalus ja avaliku arutelu kvaliteet on paljudes riikides surve all.
Avatus kriitikale on osa toimivast demokraatiast
Eesti kogemus pakkus töögrupile näite riigist, kus digilahendused, toimivad institutsioonid ja kõrge osalus annavad demokraatiale tugeva aluse, kuid kus samal ajal räägitakse järjest enam ka sellest, kelle hääl jääb aruteludes nõrgemaks. Just valmisolek neid puudujääke välja öelda ja eri osapooli kuulata oligi üks visiidi keskseid tähelepanekuid.
