Hingamisteraapia väärtus seisneb juhendaja teadmistest, kogemustest ja turvalise ruumi loomises, kus inimene saab lõdvestuda ja protsessis toetust. Hingamispraktikad varieeruvad kestuse ja intensiivsuse poolest ning pikemad seansid võivad esile tuua tugevaid emotsioone, mistõttu on oluline professionaalne juhendamine. Eestis töötatakse välja kutse- ja eetikastandardeid, et tagada teenuste kvaliteet ja klientide turvalisus. Teadlikku hingamist soovitatakse õpetada ka lastele, et aidata neil paremini keskenduda ja tasakaalustada end igapäevaelus.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Hingamine on inimese loomulik kehafunktsioon, mistõttu võib tekkida küsimus, mille eest hingamisteraapias õigupoolest makstakse. TAM Nõukoja juhatuse liikme ning Teadliku Loomise ja Hingamise Akadeemia juhendaja Pille Allik-Trepi sõnul ei seisne teenuse väärtus hingamises endas, vaid juhendaja teadmistes, kogemustes ja oskuses luua turvaline ruum, kus inimene saab lõdvestuda ning kogu protsessi jooksul hoitud olla.
„Kui tead, kuidas enda keha ja meele jaoks sobivalt hingata, ei peagi sa selle eest maksma. Juhendatud seansil maksad professionaalsuse, teadmiste ja turvalise ruumi eest, kus muutused saavad toimuda,“ selgitas Allik-Trepp.
“Kui tead, kuidas enda keha ja meele jaoks sobivalt hingata, ei peagi sa selle eest maksma.”
GoodNews vestles Allik-Trepiga 10. ja 11. oktoobril Kopra Talus toimunud Täiendmeditsiini Arengufestil, kus üheks oluliseks teemaks kujunes täiendmeditsiini teenuste kvaliteet ning klientide turvalisust toetavate kutsestandardite loomine.
Hingamispraktikad erinevad nii kestvuse kui ka intensiivsuse poolest
Teadlik hingamine hõlmab väga erinevaid praktikaid, alates igapäevastest rahulikest hingamisharjutustest kuni pikemate individuaalsete või grupis toimuvate seanssideni. Lühikesi harjutusi kasutatakse keskendumiseks, rahunemiseks või tähelepanu enda enesetundele toomiseks, pikema protsessi puhul valitakse enamasti ka eesmärk, millega inimene seansile tuleb.
„Hingamispraktikate maailm on väga lai. Joogast tuntud pranajaamade abil saab inimene ennast igapäevaselt tasakaalustada, keskendumist toetada või rahuneda. Pikem vabastava hingamise seanss loob aga ruumi põhjalikumaks protsessiks,“ rääkis Allik-Trepp.
“Joogast tuntud pranajaamade abil saab inimene ennast igapäevaselt tasakaalustada, keskendumist toetada või rahuneda. Pikem vabastava hingamise seanss loob aga ruumi põhjalikumaks protsessiks.”
Vabastav hingamine pole üks kindel meetod, vaid selle nimetuse alla kuulub mitu erineva tempo, ülesehituse ja intensiivsusega koolkonda. Mõnes kasutatakse tugevamat ja aktiivsemat hingamisrütmi, teises liigutakse rahulikumalt, mistõttu tasub enne seansile minekut uurida, millise meetodiga juhendaja töötab ning millise väljaõppe ta on läbinud.
Turvaline hingamisseanss vajab professionaalset juhendamist
Pikem hingamisseanss võib tuua esile tugevaid emotsioone või varasemaid kogemusi, millega inimene ei pruugi olla valmis üksinda tegelema. Seetõttu peab juhendaja oskama hinnata kliendi valmisolekut, selgitada enne seanssi kasutatavat meetodit ning jääda inimese kõrvale ka siis, kui protsess kujuneb oodatust keerulisemaks.
„Seansi lõpus tuleb veenduda, et inimesega on kõik hästi ja ta saab oma igapäevaellu tagasi minna. Klienti ei saa lahtiste haavadega üksi jätta lihtsalt sellepärast, et ettenähtud aeg sai läbi,“ rõhutas Allik-Trepp.
“Seansi lõpus tuleb veenduda, et inimesega on kõik hästi ja ta saab oma igapäevaellu tagasi minna.”
Professionaalse suhte keskmes peab olema kliendi heaolu, mitte soov müüa talle võimalikult palju järgmisi seansse. Sama tähtsad on konfidentsiaalsus, selged piirid, teadlik nõusolek ning valmisolek tunnistada, kui inimese vajadused ületavad juhendaja pädevuse.
Hingamistöö kvaliteeti toetavad selged kutse- ja eetikapõhimõtted
Teadliku Loomise ja Hingamise Akadeemia kuulub TAM Nõukotta ning hingamisterapeutidele on koostatud kutsestandard, mille alusel saab hakata hindama nende ettevalmistust ja pädevust. Samal ajal tegeletakse Eesti Hingamisliidu loomisega, et tuua erinevad koolkonnad ühise laua taha ning leppida kokku väljaõppe, eetika ja professionaalse tegevuse miinimumnõuetes.
„Hingamiskoolkonnad võiksid ühineda ja leida Eestis ühised standardid. Kui inimene pöördub kutse saanud terapeudi poole, peab tal olema kindlus, et juhendaja tunneb eetilisi põhimõtteid ning oskab luua turvalise ruumi.“
Kui inimene pöördub kutse saanud terapeudi poole, peab tal olema kindlus, et juhendaja tunneb eetilisi põhimõtteid ning oskab luua turvalise ruumi.
Raamistike loomise eesmärk pole muuta kõiki meetodeid ühesuguseks, sest hingamistöö koolkondade erinevus säilib ka ühiste nõuete korral. Kokkuleppeid on vaja selleks, et inimene saaks hinnata juhendaja ettevalmistust ning teaks, millist professionaalset käitumist tal on õigus oodata.
Allik-Trepp osales hiljuti Rootsis Rahvusvahelise Hingamistöö Fondi kohtumisel, kuhu kogunesid hingamisvaldkonna esindajad Ameerikast, Austraaliast ja mitmest Euroopa riigist. Lisaks kogemuste vahetamisele arutati seal juhendajate väljaõpet, professionaalseid piire ja eetilisi nõudeid.
„Rahvusvahelisel kohtumisel oli hästi tunda, et me ei tegutse üksi. Samade küsimustega tegeletakse kogu maailmas ning ühised arutelud aitavad valdkonda turvalisemaks ja professionaalsemaks muuta,“ märkis ta.
Teadlik hingamine annab lastele oskuse end tasakaalustada
Teadlikku hingamist võiks Allik-Trepi sõnul õpetada juba koolides ja lasteaedades lihtsate, eakohaste harjutustena. Lühike hingamispaus annaks lapsele võimaluse enne õppimist või pingelist olukorda hetkeks peatuda, tähelepanu enda juurde tuua ning oma enesetunnet märgata.
Mõnes koolis kasutatakse juba vaikuseminuteid ja teisi keskendumist toetavaid harjutusi, kuid ühtset lähenemist veel pole. Allik-Trepp soovib, et põhiteadmised rahulikust hingamisest oleksid inimestele kättesaadavad ilma pikale koolitusele või teraapiasse minemata. „Meie ühiskond hoiab inimesi väga palju peas ning pause ei anta, kui sa neid ise ei võta. Hingamine aitab hetkeks peatuda ja märgata, mis kehas toimub.“
“Hingamine aitab hetkeks peatuda ja märgata, mis kehas toimub.”
Lihtne hingamisharjutus aitab tähelepanu peast kehasse tuua
Igapäevaseks kasutamiseks soovitab Allik-Trepp lihtsat harjutust, mille puhul asetatakse üks käsi rinnale ja teine alakõhule ning jälgitakse rahulikult, kuidas hingamine kehas liigub. Sissehingamisel tõusevad kõht ja rindkere, väljahingamine kulgeb sundimata läbi nina või suu.
Harjutuse eesmärk pole hingamist jõuga sügavamaks või kiiremaks muuta, vaid võtta hetk, mil tähelepanu ei liigu järgmiste tegevuste või muremõtete juurde. Rahulikult ja oma enesetunnet jälgides tehtud hingamispaus võib kujuneda lihtsaks harjumuseks, mis aitab keset kiiret päeva korraks peatuda.
Mis on TAM Nõukoda?
Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoda ehk TAM Nõukoda koondab valdkonna erialaliite, ühendusi ja koole ning esindab täiend- ja alternatiivmeditsiini valdkonda suhetes riigi ja meediaga. Nõukoda koordineerib erialase info levitamist, aitab ühtlustada koolituste kvaliteeti ning korraldab kutse andmist ja terapeutide oskuste hindamist.
TAM Nõukoja eesmärk on toetada inimeste teadlikkust oma tervisest ning aidata kaasa sellele, et täiend- ja alternatiivmeditsiini teenused oleksid professionaalsed, kvaliteetsed ja turvalised. Liikmesorganisatsioonide kaudu on nõukojas esindatud muu hulgas aroomteraapia, refleksoloogia, holistiline regressiooniteraapia, traditsiooniline Hiina ja Tiibeti meditsiin, homöopaatia, Eesti ja Tai loodusteraapia ning Jaapani päritolu ki-shiatsu teraapia.
