Nutividinad on muutunud odavaks ja laialdaselt kättesaadavaks, kuid sageli puuduvad neil vajalikud turvafunktsioonid, mis võivad ohustada nii kasutaja privaatsust kui ka kogu koduvõrgu turvalisust. Nutiseadmed ühendatakse tihti kodusesse WiFi võrku ilma piisava kaitseta, mis võib võimaldada volitamata isikutel ligipääsu seadmetele ja andmetele. Turvalisuse parandamiseks soovitatakse kasutada kolme eraldi WiFi võrku: üks töö- ja isiklike seadmete jaoks, teine nutiseadmete ning kolmas külaliste tarbeks. Samuti on oluline seadmeid regulaarselt uuendada ning kasutada ruutereid, mis võimaldavad mitme eraldi võrgu loomist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Nutividinad on muutunud nii odavaks, et neid leiab juba pea igast kodust. Enamasti ei oska aga inimesed karta, et need võivad ohustada nii nende enda turvalisust kui ka seada ohtu teised samas võrgus olevad seadmed ja jagada neis olevaid andmeid kõigiga, kes vähegi neist huvituvad.
Nutividinad on muutunud nii odavaks ja kättesaadavaks, et pea igast kodust võib leida mõneeurose nutipirni, 10-eurose turvakaamera, LED-valguriba või mõne muu ostja jaoks lahedana tundunud asja, mis pikemalt mõtlemata ühendatakse kodusesse WiFi võrku.
Foto: Magnific
Telia küberturbe lahenduste arhitekti Kristjan Aljase sõnul kipuvad inimesed nutividinate puhul vaatama hinda, kuid ei mõtle riskidele, mis odava tootega pahatihti kaasnevad. „Paljud nutiseadmed on tehtud võimalikult lihtsasti kasutatavaks, kuid turvafunktsioonid on sageli täiesti puudu, sest kaitsemeetmed muudavad kasutamise keeruliseks ja vähendavad müüki,” räägib ta. See tähendab, et nad jagavad lihtsasti infot, mida nutiseadme omanik ise jagada ei tahakski. Näiteks võib koduvõrku ühendatud väline kõvaketas jagada automaatselt igale teisele võrgus olevale seadmele endasse talletatud fotosid, turvakaamerast võib aga kodul või suvilal peale su enda silma peal hoida ka keegi teine, kes seda infot kurjasti ära kasutab.
Paljud nutiseadmed on tehtud võimalikult lihtsasti kasutatavaks, kuid turvafunktsioonid on sageli täiesti puudu, sest kaitsemeetmed muudavad kasutamise keeruliseks ja vähendavad müüki.
Lisaks näitab küberrünnakute statistika Aljase sõnul järjest enam, et inimeste kodus olevad arvutid on nakatunud ja omaniku teadmata kasutatakse neid küberrünnakuteks. Nakatuda võivad nad aga lihtsasti just WiFi võrgus, kuhu on ühendatud kõik kodused nutiseadmed ja mida kasutavad ka näiteks külalised.
Foto: Magnific
„On tavaline, et kortermajas käivad lapsed üksteisel külas ja jagavad WiFi paroole sõpradega, mis tähendab, et sinu WiFi-le võib lõpuks olla ligipääs poolel majal. Tegelikult ei tohiks koduseid WiFi andmeid niimoodi poole maailmaga jagada. Isegi mitte koju kutsutud tehnikule,“ rõhutab Aljas.
Põhivõrk enda arvutite ja tööseadmete jaoks, eraldi võrk nutiseadmetele ja kolmas külalistele.
Lahenduseks, mis hoiab nii seadmeid kui ka andmeid on tema sõnul koju kolme eri WiFi võrgu loomine: põhivõrk enda arvutite ja tööseadmete jaoks, eraldi võrk nutiseadmetele ja kolmas külalistele.
„Kolm eri võrku tagab, et töö- ja isiklikud andmed on kaitstud isegi siis, kui mõni nutiseade nakatub või keegi üritab võrgus olevatele seadmetele ligi pääseda, “ selgitab Aljas. Turvalisuse poolest on sama oluline ka seadmeid pidevalt uuendada, sest tarkvarauuendused muudavad need turvaliseks ja sageli panevad need ka paremini tööle.
Foto: Magnific
Kui kodus on vajadus kasutada mitut üksteisest eraldatud WiFi-võrku, on selleks Aljase sõnul mitu võimalust. Üks lahendus on ühendada teenusepakkuja ruuteri külge eraldi WiFi-ruuterid, mis on seadistatud toimima iseseisvate võrkudena. Sellisel juhul on oluline, et need käsitleksid teenusepakkuja ruuterit välisvõrguna ning moodustaksid omavahel eraldatud võrgud.
„Lihtsam ja sageli ka praktilisem lahendus on kasutada ruuterit, mis toetab mitme eraldiseisva WiFi-võrgu loomist. Nii saab näiteks kodused seadmed, külalised ja nutikodu seadmed paigutada erinevatesse võrkudesse, mis parandab nii turvalisust kui ka võrgu haldamise mugavust,” räägib ta.
