Techno TLN, mis tekkis nelja Tallinna tehnikakooli liitumisel, alustas vastuvõttu põhikoolijärgsesse õppesse, pakkudes kuues valdkonnas 12 laiapõhjalist tehnoloogiaõppekava. Uue õppekavana avatakse mehitamata sõidukite tehnoloogia, mis keskendub autonoomsetele ja kaugjuhitavatele süsteemidele ning ühendab elektroonika, automaatika ja lennunduse praktilise väljaõppega. Koolis on võimalik õppida ka tööstuse digitehnoloogiat, kus tutvutakse robotite ja nutikate tootmissüsteemidega. Õpe on nelja-aastane ja sisaldab palju praktikat, mis aitab õpilastel omandada töökogemust ning sujuvalt tööturule siseneda. Kool pakub võimalust erialadeülest õppetööd ning toetab õpilasi regiooni suurima drooniakadeemiaga.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti suurim praktilist keskharidust pakkuv tehnoloogiakolledž Techno TLN alustas sel nädalal vastuvõttu põhikoolijärgsesse õppesse, millest täiesti uus õppekava on mehitamata sõidukite tehnoloogia.
Tallinna Polütehnikumi, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Ehituskooli liitumisel tekkinud 6000 õpilasega Techno TLN juhi Ott Pärna sõnul on kõik kooli erialad seotud mingil moel tehnoloogiaõppega, mille eesmärk on pakkuda õpilastele tulevikukindlat haridust ja tööd. „Sisseastumine toimub esmakordselt nelja tehnikakooli asemel ühte suurde tehnoloogiakolledžisse – varasemate kitsaste programmide asemel võetakse õpilasi põhikoolijärgsesse õppesse 6 valdkonna 12 laiapõhjalisele õppekavale,“ ütles Pärna.
Ott Pärna. Foto: Marek Metslaid
Sisseastumine toimub esmakordselt nelja tehnikakooli asemel ühte suurde tehnoloogiakolledžisse – varasemate kitsaste programmide asemel võetakse õpilasi põhikoolijärgsesse õppesse 6 valdkonna 12 laiapõhjalisele õppekavale.
“Õppida saab digi- ja meediatehnoloogia, elektrotehnoloogia, sõidukitehnoloogia, tööstustehnoloogia, ehitustehnoloogia ning logistika ja äriprotsesside valdkondades, ja nende sees hilisemas faasis vastavalt huvidele spetsialiseeruda. Tehnoloogia on tänapäeval kõikjal ja selle õppimine paralleelselt keskharidusega annab noorele võrreldes teoreetilise gümnaasiumiharidusega tööturul eelise,” sõnas Pärna.
Foto: Freepik
“Selleks, et muutuva maailmaga sammu pidada, avame sügisest näiteks mehitamata sõidukite tehnoloogia õppekava, mis keskendub autonoomsetele ja kaugjuhitavatele süsteemidele nii õhus, maismaal, veepinnal kui ka vee all. Õppes ühendatakse elektroonika, automaatika, side ja lennunduse alused praktilise väljaõppega kooli drooniakadeemias. Lõpetajad on valmis töötama droonitehniku või kaugpiloodina, autonoomsete maismaasüsteemide hooldaja, mere- ja veealuste droonide operaatori, süsteemiintegraatori või ka tehnilise toe spetsialistina,“ ütles Pärna ja lisas, et oskus mõista mehhaanikat, elektroonikat ja andmesidet annab eelise ükskõik millisel elualal jätkates.
Foto: Freepik
Teise uuendusena pakuti Techno TLN juhi sõnul eelmisel aastal pilootainena tööstuse digitehnoloogiat, kuhu tänavu võetakse vastu juba 120 õpilast. “Sellel erialal õpitakse, kuidas töötavad robotid, nutikad tehased ja digitaalsed tootmissüsteemid, ning kuidas neid ise juhtida ja arendada,” sõnas Pärna.
„Kooli kõiki õppevaldkondi hakkab toetama sügisel avatav 1500-ruutmeetrine regiooni suurim drooniakadeemia, mis ühendab drooniehituse ja droonisimulatsiooni laborid, droonilennutamise areeni, maa- ning veedroonide arendamise ja treenimise keskuse. Sõltumata õppekavast saavad siin end täiendada kõik kooli 6000 õpilast,“ sõnas Ott Pärna.
Foto: Freepik
„Tallinna Tehnoloogiakolledž on sisuliselt noorte ülikool, kus põnevad tehnoloogilised suunad, õppebaasid ja laborid on avatud juba põhikooli lõpetanud noortele. Laia kolledžina tekib meie õppijatel unikaalne võimalus ka erialade-üleseks õppeks. Õppida saab näiteks põhierialana ehitustehnoloogiat ja lisaks tarkvaraarendust või sõidukitehnoloogiale juurde elektrit-automaatikat,“ rääkis Pärna.
„Praktilised õppekavad on 4-aastased, mille eesmärk on noor tänase ja homse tööturu jaoks ette valmistada. Suur osa õppest on praktika, mis on sageli tasustatud. See tähendab, et õppija omandab töökogemuse, loob kontakte ja siseneb tööturule sujuvalt,“ ütles Pärna.
Foto: Freepik
„Techno TLN-s on kõik valikud õiged. Noored ei pea eriala spetsialiseerumist valima pimesi, vaid saavad esmalt tutvuda valdkonnaga tervikuna – õppida tundma erinevate suundade iseärasusi, töövahendeid, tehnoloogiaid, materjale ja teha praktilisi töid. Tehnikakallakuga keskhariduse lõpetajad teenivad sageli rohkem kui üldharidusliku gümnaasiumi lõpetanud noored, kes sisenevad tööturule ilma konkreetse ametioskuse ja kvalifikatsioonita. Tulevikukindel haridus ühendab tehnoloogilised üldteadmised ja käelised oskused ning tehisaru ja robot seda ei asenda. Vastupidi, just sellise haridusega inimene juhib tulevikus roboteid või kirjutab AI-agentidele töö lähteülesandeid,“ rääkis Pärna.
„Mida rikkam on riik ja keerukam majandus, seda enam põhikooli lõpetajaid jätkab haridusteed rakendusliku või tehnoloogilise keskhariduse maailmas ja vähem teoreetilistes gümnaasiumides. Šveitsis on see protsent 70, Soomes 50. Tugev praktiline keskharidus on edu alus nii inimesele endale, riigi majandusele kui ekspordipotentsiaaliga toodete ja teenuste loomisel,“ sõnas Pärna ja lisas, et rakenduslik keskharidus võib olla sild kõrgkooli, aga ka otse tööturule.
Üle Tallinna neljas õppelinnakus asuv ühendkool võtab õpilasi vastu täielikult eestikeelsetele õppekavadele 30. märtsist kuni 15. maini.
