Keha mootor ehk süda töötab üldjuhul meile märkamatult. Tihtipeale paneme tähele vaid kõrvalekaldeid selle normaalsest tööst, mis võivad panna muretsema, tekitades veelgi rohkem stressi. Mida teada normaalsest südametööst ja kuidas seda toetada, selgitab apteeker.
Üldjuhul on täiskasvanud inimesel puhkeolekus pulsisagedus 60-90 lööki minutis, füüsiliselt aktiivsetel ja treenitud sportlastel võib puhkeolekus pulsisagedus olla isegi 40-60 lööki minutis. „Madalama pulsisageduse põhjuseks on tugevam ja efektiivsem südamelihas, mis suudab pumbata piisava koguse verd väiksema löögisagedusega,“ selgitab Rapla Prisma Benu apteegi farmatseut Karoli Uusküla.
Madalama pulsisageduse põhjuseks on tugevam ja efektiivsem südamelihas, mis suudab pumbata piisava koguse verd väiksema löögisagedusega.
„Pulsi kõrvalekalded normivahemikust ei tähenda alati ohtlikku haigust,“ toonitab Uusküla. Ta toob välja, et enamjaolt on sellistes olukordades tegemist organismi loomuliku reaktsiooniga erinevate keskkonnamõjudele. Suurt rolli selle kõige juures mängivad kindlasti ka elustiil ja füüsiline seisund. „Stress, ärevus, palavik, dehüdratsioon, füüsiline koormus, kofeiini või nikotiini tarvitamine. Eelmainitud põhjustavad lühiajalist pulsi tõusu ning üldjoontes taandub olukord mõne aja jooksul,“ lisab farmatseut.
Foto: Freepik
Siiski on pulsi hindamisel oluline arvestada laiemat konteksti. Kui treenitud inimese pulss puhkeasendis on vähem kui 60 lööki minutis, kuid sellega kaasnevad nõrkus, pearinglus või muud kaebused, võib see viidata tervisehädale, mis nõuab meditsiinilist sekkumist. „Arsti poole tasub pöörduda ka juhul, kui pulss kõigub või on puhkeolekus korduvalt alla 50 või üle 100 löögi minutis, tuues kaasa erinevaid tervisekaebusi,“ selgitab Uusküla.
Arsti poole tasub pöörduda ka juhul, kui pulss kõigub või on puhkeolekus korduvalt alla 50 või üle 100 löögi minutis, tuues kaasa erinevaid tervisekaebusi.
„Sageli eiratakse veejoomise ja elektrolüütide mõju südametööle. Kui treening või kuumus on päeva jooksul põhjustanud vedelikupuuduse, võib pulss olla püsivalt tõusnud,“ paneb farmatseut inimestele südamele. Pulssi tuleb osata mõõta
Informatsiooni üleküllus tekitab inimestes stressi, mis on üks südant koormavatest faktoritest. Tänapäevane tehnoloogia on erinevate seadete näol andnud meile võimaluse saada teavet oma pulsi kohta igal võimalikul hetkel. Nutikell aga ei adu tihtipeale laiemat konteksti, miks mõnel hetkel on pulss liiga kõrge või liiga madal. Seetõttu tuleb osata pulssi õigel ajal mõõta ja neid andmeid ka lugeda. „Nutikellade andmeid tuleks võtta suunava juhise, mitte absoluutse tõena,“ nendib farmatseut. „Pulssi on oluline mõõta õigel ajal. Seda ei ole arukas teha vahetult pärast pingutust, kohvi joomist või pärast muid pulssi mõjutavaid tegevusi,“ lisab Uusküla, toonitades, et pulssi tuleks jälgida eesmärgistatult ja teadlikult, mitte obsessiivselt.
Pulssi on oluline mõõta õigel ajal. Seda ei ole arukas teha vahetult pärast pingutust, kohvi joomist või pärast muid pulssi mõjutavaid tegevusi.
Toidulisandid ei asenda tervislikku eluviisi ega arsti määratud ravi. Südametöö toetamiseks on vajadusel olemas mitu erinevat valikut. „Oomega-3 rasvhapped aitavad reguleerida kolesteroolitaset ning stabiliseerivad vererõhku. Magneesium, mille puudus võib soodustada südamerütmihäireid, on oluline mineraal südamerütmi reguleerimiseks ja veresoonte lõõgastamiseks,“ tutvustab farmatseut südametööd toetavaid toidulisandeid.
„Südame toonust on võimalik suurendada ka looduslike vahenditega. Küüslaugust saab keha vajalikke ühendeid, millel on antioksüdantne, põletikuvastane ja veresooni toetav toime. Südamelihast ja veresoonte elastsust toetab viirpuu, mis aitab koormusega paremini toime tulla. Südamekloppimise ja ärevuse vastu tuleb appi veiste-südamerohi,“ tutvustab farmatseut looduslikke alternatiive.
